Tarkinvestori juhi Kristjan Lepiku hinnangul on Euroopa võlakriisil veel mitu vaatust ees.
Kristjan Lepik: aus oleks Kreeka maksejõuetuks kuulutada
7. jaanuar 2011, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani on IMF/EL laenupaketi sunnitud võtma Kreeka ja Iirimaa, kuid Lepik peab tõenäoliseks, et seda teed on sunnitud minema ka Portugal ja Hispaania.
Kui need riigid suudetaks veel Euroopa poolt laenudega mahuliselt katta, siis kui ka Itaalia peaks IMF/EL abi vajama, hakkavad summad juba liiga suureks minema.
«Kaks kõige olulisemat nüanssi ettepoole vaatavalt: milline saab edasine ELi tegevus olema, kui praegune laenumudel 2013. aastal lõpeb ning kas mõne riigi puhul ka jõuame ka «defaultini» - mis tähendaks riigi poolt maksejõuetuse kuulutamist ning osa laenu põhiosa mahakirjutamisest,» märgib Lepik.
Tarkinvestori juhi sõnul on tal väga raske Kreeke riigifinantside puhul näha, kuidas nad saaks praegusest seisust kenasti välja tulla.
Esiteks on riigivõlg juba sedavõrd kõrge, et selle intresside teenindamine neelab pea 6 protsenti SKT-st.
Teiseks: pidev kärpimine jahutab majandust ning tõenäoliselt heaoluga harjunud Kreeka kodanik mingil hetkel ei kannata seda enam välja. Ning seni, kuni riigieelarve on miinuses, riigivõlg pidevalt kasvab.
«Sisuliselt oleks aus täna juba Kreeka maksejõuetuks kuulutada, kuid see lööks Euroopa pankadest paljud uppi ning sisuliselt täna Euroopa ostab PIIGS-riikide päästelaenudega aega.
Kuid ma arvan, et on vältimatu, et mõni PIIGS-riikidest siiski oma võlakirjadega defaultini sel kümnendil jõuab. Samas, 2011. aastal see veel tõenäoliselt ei juhtu,» lisas Lepik.