Ajal, mil kõlavad taas hoiatused, et Kreeka riik võib lähiajal jälle Euroopalt rahalist abi vajada, leiab värske uuring, et ainukesed, kes on Kreeka majanduskriisist välja tulemiseks antud laenudest kasu saanud, on Euroopa pangad, mitte lihtsad Kreeka inimesed.
Pärast kuut aastat kestnud Kreeka majanduse järjele upitamist, mille käigus on riigile antud 220 miljardit eurot laenu, ei ole ikka veel näha märke sellest, nagu hakkaks kreeklased kriisist välja tulema, vahendab Handelsblatt.
Muidugi ahvatleb selline olukord otsima süüdlasi nende seast, kes ei olnud nõus reformima riigi pensionisüsteemi ja tööturgu, mis on olnud viimaseks piisaks Kreeka hädade karikas. Küll aga toob Euroopa Juhtimis- ja Tehnoloogia Kõrgkooli värske analüüs Kreeka kriisile uut vaatenurka.
Nimelt väidavad selle autorid, et Kreeka pole kriisist välja tulnud seetõttu, et abiprogrammid olid juba algselt nii Kreeka valitsuse, Euroopa Keskpanga, ELi kui IMFi poolt kehvasti üles ehitatud. Raport väidab, et nende eesmärgiks ei olnud mitte päästa Kreeka inimesi, vaid ennekõike pankasid endid ning erainvestoreid.
See ei ole esimene kord, kus selline väide avalikkuses kõlab. Küll aga on see esimene kord, kus väite kinnituseks on 24 leheküljel toodud ka uurijate põhjendused, mis annab neile alust seda väita. Uurijad vaatasid kõikide Kreekale antud laenude osamakseid ja kontrollisid, kuhu läks tegelikult kahe esimese abipaketi raha, mille summa oli 215,9 miljardit eurot.
Nad leidsid, et ainult 9,7 miljardit eurot, mis moodustas kogu abirahast vähem kui viis protsenti, kasutati Kreeka riigieelarve täitmiseks, võimaldades seeläbi ka lihtsatel Kreeka inimestel sellest otseselt kasu saada. Ülejäänud raha läks aga varasemate võlgade või nende intresside katteks.
Muidugi tekitab küsimusi ka uuringuaruande ajastus, kus ELil ja Kreeka valitsusel on parajasti käimas läbirääkimised edasise võlakoormuse leevendamise osas. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici tähendas, et loodab selles küsimuses lahenduse saada Eurogrupi ministrite erakorralisel kohtumisel järgmisel esmaspäeval, kus arutatakse nii seniste võlgade tagasimakse perioodi pikendamist, edasilükkamist ja intressimäärade külmutamist. Küll ei mõjuta see võlakoormuse leevendamise pakett erainvestorite laenu, vaid üksnes Euroopa Liidult saadud kriisiabi.
Praegu ei ole Saksamaa kantsler Angela Merkel ja tema kolleegid eriti hästi meelestatud Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ettepaneku suhtes, kus ta tahab Euroopalt küsida uut mitmemiljardist kriisiabi. Samas on lihtne aru saada, miks Euroopa juhid ei ole sellest väga vaimustuses, kuna jääb vägisi mulje, nagu hakkaks ajalugu taas end kordama.
Merkel on alates 2010. aastast, kui otsustati esimese kriisiabipaketi saatus, näinud loendamatuid kordi Kreekat sellises pankrotieelses olukorras nagu täna.