Eesti firmad saavad peagi võrdse ligipääsu USA kaitsehangetele
4. mai 2016, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja USA on hiljuti jõudnud kokkuleppeni, mis annaks Eesti ettevõtetele USA firmadega võrdse ligipääsu Ühendriikide kaitseotstarbelistele riigihangetele.
USA on kaitsehangete korraldamisel protektsionistlik kodumaiste tootjate ja toodete suhtes. Alates 1979. aastast on Ühendriigid kokku 23 riigiga sõlminud vastastikuseid kaitsehangete kokkuleppeid, mis annavad teiste riikide firmadele võrdväärse ligipääsu turule, vahendab BNS.
Aastal 2010 alustas säärase lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi ka Eesti ning 2016. aastal lepiti läbirääkimiste käigus kokku ka vastava eelnõu tekstis, selgub kaitseministeeriumi koostatud ja kooskõlastusringile saadetud kokkuleppe heakskiitmise ja selle sõlmimiseks volituste andmise eelnõust.
"Kokkulepe loob õigusliku aluse Eesti ja USA kaitsetööstusettevõtete vastastikuseks vabaks ligipääsuks teise riigi kaitsehangetele ning tagab mõlema riigi kaitsetööstusettevõtete võrdse kohtlemise," seisab eelnõu seletuskirjas. Eelkõige kaotab kokkulepe Ameerika omamaise toodangu eelistamise seadusest [Buy American Act] tuleneva nõude, et riigihangetes tuleb eelistada USA ettevõtteid ja USA-s toodetud kaupa.
Kokkulepe hõlmab kaitsevõime arendamise teadus- ja arendustegevust ning kaitesotstarbelisi kaupade ja teenuste hankeid. Ehitust ega ehitusmaterjale sõlmitav kokkulepe ei hõlma. Lisaks ei reguleerita kokkuleppega vastuostusid, selliseid meetmeid arutatakse vajadusel kahepoolsetel läbirääkimistel.
USA ettevõtete tegevuse jaoks Eestis olukord ei muutu, kuna praegune riigihangete seadus juba sätestab, et kõiki firmasid, mis asuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riigis, koheldakse võrdselt. Kokkulepe kordab taas seda põhimõtet ja sedastab, et USA kaitsetööstus saab Eesti kaitsehangetel võrdselt osaleda.
Kokkuleppe sõlmimine on kaitseministeeriumi hinnangul vastavuses nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusega, kuna kaitsekoostöö ei kuulu ühenduse ainupädevusse ega jagatud pädevusse ja liikmesriikidel on õigus sõlmida kaitsekoostöö projektide tarbeks kahepoolseid kokkuleppeid.
Sõlmitav kokkulepe kehtib praeguse teksti kohaselt viis aastat ning kui kumbki pooltest ei teata kuus kuud ette soovist see lõpetada, pikeneb kokkulepe automaatselt viieaastaste perioodide kaupa. Leping jõustub siis, kui see on saanud mõlema osapoole allkirjad. Plaanide kohaselt allkirjastavad leppe USA asekaitseminister ja Eesti kaitseminister.
Seni on USA-l kaitsehangete kokkulepped Austraalia, Austria, Belgia, Egiptuse, Hispaania, Hollandi, Iisraeli, Itaalia, Kanada, Kreeka, Luksemburgi, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi ja Ühendkuningriigiga.