Euroopa Komisjon kärpis Eesti majanduskasvu prognoosi (1)
3. mai 2016, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon ennustab oma kevadises majandusprognoosis Eestile tänavu ja tuleval aastal väiksemat majanduskasvu kui talvises prognoosis.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab komisjoni prognoosi kohaselt tänavu 1,9 ja tuleval aastal 2,3 protsenti. Talvel ennustas komisjon tänavuseks 2,1 ja tulevaks aastaks 2,4 protsendi suurust majanduskasvu.
Samuti langetas EK Eesti tänavust inflatsiooni prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra 0,8 protsendile, kuid tõstis tuleva aasta hinnatõusuennustust 0,4 protsendipunkti võrra 2,9 protsendini.
Talvega võrreldes tõstis komisjon kevadel ka töötuse määra prognoosi, tänavu 6,5 ja järgmisel aastal 7,7 protsendini.
«Ehkki maailma majanduse väljavaade on jtkuvalt ebakindel, hakkab regionaalne nõudlus eeldatavalt kasvama, tõstes Eesti ekspordimahu sellele tasemele, kus ettevõtted peavad hakkama investeerima,» kommenteerisid EK analüütikud kevadises majandusülevaates.
Komisjoni analüütikud ootavad eratarbimise praeguse suure osakaalu kahanemist sel ja tuleval aastal sedamööda, kuidas inflatsioon taas tõusma hakkab. «Siiski on sisemaine nõudlus ennustatavalt lähemal ajal majandustõusu keskne tegur,» seisab prognoosis.
Komisjon ootab tänavu ja järgmisel aastal ekspordisektori kasvu, kui elektroonikatööstuse negatiivne baastaseme mõju kaob ja majandus toibub Vene kriisi mõjust. Väliskaubanduse positiivse tasakaalu eest kannab eriti hoolt teenuste sektor.
Tänavu ootavad komisjoni analüütikud Eestis ettevõtete investeeringute järk-järgulist taastumist kui nõudlust pärssivad tegurid kaovad. Riiklikud investeeringud hakkavad kasvama taas 2017. aastal, mil ELi uue investeeringute perioodi käivitumisraskused möödas on.
Komisjon ootab majandusele positiivset mõju ka Eesti tööjõureformilt. Selle tulemusel kasvab tööealise elanikkonna niigi suur tööturul osalemise määr üle 70 protsendi, kuid samas kasvab ka töötus. Reformi mõjul ja koos avaliku sektori palgakasvu kärpimisega peaks keskmise palga aastakasv stabiliseeruma alla kuue protsendi tasemel, prognoosib EK.