Kümne aastaga on Harju maakonna osa Eesti majanduses järk-järgult kasvanud, Tallinnas luuakse 51 ja Harju maakonnas 61 protsenti kogu Eesti sisemajanduse koguproduktist.
Tallinnas luuakse pool Eesti sisemajanduse koguproduktist
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
29. september 2008, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakonnas loodud lisandväärtus moodustas 2006. aastal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 61,1 protsenti, teatab statistikaamet.
Selles mängis peamist rolli aktiivse majandustegevuse koondumine Tallinnasse, kus loodud lisandväärtus andis 50,8 protsenti Eesti SKPst.
Harju maakonna lisandväärtuse osatähtsus Eesti SKPs on järk-järgult suurenenud, näiteks kümme aastat tagasi, 1996. aastal oli Harju maakonna osatähtsus Eesti SKPs 53 protsenti.
2006. aastal järgnesid Harju maakonnale pika vahega Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKPs oli vastavalt 9,8 ja 7,2 protsenti. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda olid juba mitmendat aastat järjest Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKPs vastavalt 0,5, 1,1 ja 1,2 protsenti).
Kui Eesti SKP elaniku kohta oli 2006. aastal 152 610 krooni, siis Harju maakonna vastav näitaja oli 239 987 krooni ehk 157,3 protsenti Eesti keskmisest. Tallinnas loodud vastav näitaja oli aga 172 protsenti Eesti keskmisest.