Briti põllumees Brexitist: süda väljuks, pea jääks

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti talupidajate meeleavaldus tänavu märtsis, kus nõuti valitsuselt rohkem toetusi.
Briti talupidajate meeleavaldus tänavu märtsis, kus nõuti valitsuselt rohkem toetusi. Foto: Kirsty Wigglesworth / AP

Briti farmereile tähendaks Euroopa Liidu kaitsva hõlma alt lahkumine vabadust, millist enam aastakümneid maitsta pole saanud. Kui kasumlik lahkumine aga oleks, pole päris selge.

23. juuni läheneb mürinal ning mõtlemisainet jagub nii Walesi meiereides, Inglise nisupõldude veeres kui Šoti kartulimaade kõrval, kirjutab Bloomberg Business.

Ühest küljest saaks äri kõvemini omaenda kontrolli alla, arutavad farmerid. Teisest küljest läheks aga kaotsi umbkaudu kolm miljardit naela eurotoetusi aastas, mis mitmeid neist vee peal hoiavad.

«Süda ütleb, et tuleb lahkuda. Aga pea ütleb, et jääma peaks,» selgitas Simon Pain, kes Severni jõe kaldal Berkeley lähistel 350 aakril otra kasvatab ning karjamaad ja üüritalli peab.

Euroopa Liidu toetused moodustavad Paini tuludest ligikaudu neljandiku ning ilma nendeta kaotaks ta farm raha.

Kummatigi kavatseb Pain kuulata oma südame häält. Juba ongi ta liitunud põllumeeste ühendusega, kes kuulutavad sõnumit, et omaenda saatuse sepp olla on ikkagi etem.

Juba aastaid on euroliidu pundunud bürokraatiat põlastatud selle poolt toodetud rohkete reeglite pärast – alates külvikorrast kuni kraavikaevamiseni välja.

Isegi põllumajandusminister George Eustice on peaministrile David Cameronile vastu vaidlema hakanud ning võitleb väljumise nimel.

«Mõistan, et mõned põllumehed muretsevad, aga tõde on selles, et kui selle asja ära teeme ja kontrolli tagasi haarame, siis viie aasta pärast, ma arvan, inimesed hakkavad küsima, et miks me seda varem ei teinud,» ütles Eustice Bloombergile. «Põllumajandus kisendab muutuse järele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles