Riik eraldab põllumeestele 2017. aasta eelarvest 4,6 miljonit kriisitoetust (1)
27. aprill 2016, 14:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus plaanib 2017. aastal maksta põllumeestele erakorralist toetust 4,6 miljonit eurot, lisaks vaatab valitsus selle aasta lõpus üle riigi finantsseisundi ja kaalub võimalusi sektorit veelgi toetada.
«Põllumeestele on valitsus otsustanud 2017. aasta eelarvest planeerida 4,6 miljonit eurot erakorralist abi,» ütles rahandusminister Sven Sester BNS-ile pärast seda, kui valitsus järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia osas poliitilise kokkuleppeni jõudis.
Rahandusminister lisas, et kabinet otsustas ka, et selle aasta lõpus vaatab valitsus üle enda rahalised võimalused ja finantsolukorra ja kaalub võimalusi sektorit veelgi toetada. Sester märkis, et põllumajandussektorit toetab valitsus ka muude meetmete kaudu, näiteks saab 200 000 eurot suunatud Eesti toidu populariseerimiseks ja selle ekspordi edendamiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks.
Kuigi põllumehed on väljendanud kriisiabi summa osas suurt nördimust - nii selles osas, et see on planeeritud alles järgmisesse aastasse kui ka asjaolu, et arvesse ei võetud nende ettepanekut otsetoetuste andmise osas, mida teistes EL riikides jätkuvalt jagatakse, oli maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tegemist pingeliste läbirääkimiste tulemusega.
«Kui põllumajandus poleks prioriteet, siis poleks eraldatud 2017. aastaks erakorraliseks toetuseks 4,6 miljonit eurot,» nentis praegu Hiinas visiidil olev Kruuse. Ta rõhutas, et seepärast rakendati ka 2015. aastal enam kui 30 miljoni euro eest erakorralisi meetmeid kriisi leevendamiseks, sh erakorralisi toetusi, millest 4 miljonit eurot maksti piimakarjakasvatajatele välja tänavu veebruaris.
«Valitsus on võtnud ka positsiooni, et aasta lõpul vaadatakse riigi rahalised võimalused veelkord üle ja võimalus sektori erakorraliseks toetamiseks jääb veel üles,» lisas maaeluminister, kes rõhutas vajadust näha kriisi leevendamisel ka suuremat pilti.
«Olukorda, kus toodame kaks korda rohkem piima kui ise tarbime, ei lahenda ükski erakorraline toetus. Pole näinud realistlikku plaani, mis näitaks piimahinna kiiret tõusu Euroopa Liidus,» selgitas Kruuse, kes näeb lahendust ennekõike uutes turgudes.
«Eile saime allkirjastatud Hiina kolleegiga kalandusprotokolli, loodame lähiajal allkirjastada ka piimandusprotokolli,» rääkis minister. Ta lisas, et kuniks Eesti inimesed ei hakka kaks korda enam piima jooma, on eksport ainus lahendus piima ületootmisele Eestis.
Kui järgmise nelja aasta eelarvestrateegia viimased läbirääkimised leidsid aset eile ja täna, siis põllumajandust puudutavates küsimustes langetas valitsus otsuse juba möödunud nädalal.