Euroopa Liit kahtlustab, et rehvifirmade poolt vabatahtlikult rehvidele kleebitavad etiketid andmetega veeretakistuse, märja ilmaga pidamise ning müra kohta ei peegelda tegelikkust ning laseb seetõttu üle Euroopa testida 15 000 rehvi.
Tarbijatele valetamist kahtlustav EL laseb testida 15 000 autorehvi
27. aprill 2016, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühendiga MSTYR15 (Market Surveillance Action on Tyres 2015) märgitava programmi raames teostab ELi rahastatud organisatsioon ProSafe kahe aasta jooksul 150 testi kokku 15 000 rehviga. Programm käivitati veebruaris.
Programm käivitati rehvitootjatelt laekunud kahtlustuste kontrollimiseks. kahtlustuste kohaselt ei vasta kleepsetikettidele skaalas A-G märgitud kolm rehvi iseloomustavat näitajat – veeretakistus, pidamine märja ilmaga ja rehvimüra – sugugi rehvide tegelikele omadustele, vahendas Saksa väljaanne Focus Online.
Rehvidele etikettide kleepimine algas 2012. aastal tootjate endi algatusel; selle mõte oli hoida Euroopa turule trügivad Aasia tootjad vaos, põhjendades nn kvaliteetrehvi kallimat hinda ka selle paremate omadustega. Algselt plaaniti etiketile lisada neljaski kategooria, vastupidavus, kuid selle vastu olid mitu tootjat.
Selle üle, et etiketid valetavad, on rehvide testijad kurtnud juba tükk aega. Euroopa autoklubi ACE kaassõnas veebruaris ilmunud värske suverehvide testi kohta seisab, et: «Ostuotsuse tegemiseks ei sobi revhi etikett absoluutselt. Nii parimad kui ka halvimad rehvid on kategoorias B, see tähendab paremuselt teises kategoorias. Millel pole tegelikkusega mitte midagi pistmist.»
ACE kurtis juba aastal 2013, et etikettide üle puuduv kontroll toob kaasa nende väärkasutamise. Lisaks märkis organisatsioon, et etikettidel märgitava veeretakistuse määramiseks kasutatav pidurdusmaa mõõtmise meetod on ebarealistlik.
Focus Online toob näite kütusekulust eri veeretakistuse klasside puhul: klasside A ja B rehvide vahel on kütusekulu erinevus 0,1 liitrit saja kilomeetri kohta. Klasside A ja G erinevus aga 0,66 liitrit saja kilomeetri kohta. ACE esindaja ütles Saksa väljaandele, et vahed on minimaalsed ja tegelikus elus tarbijad selliseid erinevusi ei koge.
MSTYR15 programmis osaleb ka Eesti keskkonnainspektsioon.