Keskkonnaühendused: keskkonnatasude langetamine on seadusevastane (1)
15. aprill 2016, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnatasusid järsult alandav seaduseelnõu on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul vastuolus seadustega ning Eesti ja rahvusvahelise kliimapoliitikaga.
EKO teatel on eelnõu vastuolus Eesti, Euroopa Liidu ning rahvusvahelise kliimapoliitikaga, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri lisamist ja eelisarendada süsinikuneutraalset energiamajandust.
«Eelnõuga kavandatud muudatused on ka vastuolus keskkonnatasude seaduse üldsätetes määratud kriteeriumitega, millest tasumäärade kehtestamisel lähtuda tuleb,» teatas EKO.
«Tasumäärade kehtestamine lähtudes raske kütteõli hinnast ning põlevkivisektori olukorrast on selges vastuolus keskkonnatasu seaduses sätestatud tasumäärade kehtestamise alustega.»
Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale, kuid oodatavad positiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud on igati kaheldavad, märkis EKO ning kutsus valitsust ja riigikogu üles eelnõu tagasi lükkama.
«Põlevkivitööstus on Eesti kõige saastavam majandusharu, moodustades 70-90 protsenti erinevatest saaste valdkondadest. Samal ajal ei ole selle majandusharu panus Eesti sisemajanduse kogutoodangusse suurem kui neli protsenti,» avaldas EKO täna pressiteates.
Keskkonnaühendused leiavad, et ei ole majanduslikult põhjendatud nii suures määras toetuse maksmine selle valdkonna ettevõtetele.
«Ka riigikontrolör on rõhutanud, et isegi praeguste nafta maailmaturu hindade juures toetavad nii Euroopa Liit kui ka OECD saaste-, energia- ja ressursikasutamise puhul hoopis maksude suurendamist,» ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman. «Valitsuse plaanitav samm on meie looduse suhtes täiesti ebaeetiline ja absurdne.»
Eelnõu jõustumisel seadusena on suur negatiivne mõju keskkonnainvesteeringutele, vee- ja õhukvaliteedile ning jäätmete ladestamisele, märkis EKO. «Samuti pole arvestatud põlevkivienergeetika negatiivse mõjuga kasvuhoonegaaside õhku paiskajana.»
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet Eesti suuremat keskkonnaorganisatsiooni.