Kolm juhtide seas levinud kommunikatsiooniviga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Business Insider kirjutab kolmest tüüpveast, mida juhid kipuvad oma alluvatega suheldes tegema.
Kuigi kommunikatsiooni liigitatakse tihti «pehmeks oskuseks», ei tohiks ükski juht selle olulisust alahinnata. Head kommunikatsioonioskused aitavad juhtidel konfliktide lahendada, keerulisi vestlusi läbi viia ning suurendada töötajate efektiivsust ja motivatsiooni.
Enda positsiooni kaitsmine enne teise poole arvamuse ära kuulamist ja analüüsimist
Head juhid on alati valmis teisi ära kuulama. See ei tähenda, et pead teise osapoolega nõustuma, vaid eesmärgiks on mõista, miks teisel inimesel on selline arvamus üldse tekkinud. Kui alluv tunneb, et sa oled tema arvamusest huvitatud, on ta suure tõenäosusega rohkem avatud ka koostööle enda arvamuse muutmiseks või vähemalt kuldse kesktee leidmiseks.
Hajevil olek
Ilmselt on kõigile inimestele tuttav kogemus, kus mingit vestlust alustatakse selge, konkreetse eesmärgiga, kuid mingil hetkel muutub see ping-pongi mänguks, kus osapooled vaidlevad hoopis asjasse mittepuutuvatel teemadel. Hea juht ei tohiks kalduda töistes vestlustes põhiteemadelt kõrvale, vajadusel saab kõrvalisi probleeme lahendada mingil teisel ajal.
Arusaam, et üks alluv võib esindada kõigi alluvate arvamust
Tegu on ühe levinud, kuid väheanalüüsitud juhtimiveaga. Paljudel juhtidel on alluvate seas keegi lähedasem isik, kes annab edasi infot tiimi töö ja sisekliima kohta. Tihtipeale näitab see isik end juhile aga teistest paremas valguses ning moonutab selle jaoks teadlikult või alateadlikult ka objektiivset infot. Seega võib ainult ühe alluva arvamustele toetumine viia väärate juhtimisotsusteni. Iga töötaja peaks iseenda eest rääkima ning selleks tuleks neid ka julgustada.