Tellijale
Paindlikud töösuhted nõuavad seadusemuudatusi (1)
11. aprill 2016, 21:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel kuudel on ettevõtlusorganisatsioonid ja juristid teravalt päevakorda tõstnud vajaduse muuta Eesti tööõigust, mis nende hinnangul takistab paindlikumaid töösuhteid ehk näiteks kaug- ja projektipõhist tööd.
Ka õiguskantsler Ülle Madise on nn 21. sajandi töösuhetega seotud küsimustele senisest enam tähelepanu pööranud. Madise kutsel on korraldatud osaliste ümarlauad, mis said tõuke äriühingu juhatuse liikme töötuskindlustuse probleemist ja sotsiaalsete garantiide süsteemi puudustest tulevikus.
Praegu avaldatud kriitika, mis pärineb näiteks justiitsministeeriumis kogunenud juhtgrupi või rahandusministeeriumi nullbürokraatia raportist, on tööandjate soovinimekiri, millega vastaspool ehk ametiühingud ei pruugi täielikult nõustuda (loe näiteid lisaloost).
«Me adume vajadust muuta töösuhteid, kuid tahame täpsemalt aru saada, milline on reegli muutmise vajadus,» rääkis sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juht Thea Treier. Nii ootavadki nad praegu nii tööandjate kui ka ametiühingute vastust päringule, milliseid konkreetsed muudatusi nad töölepingu seadusesse tööaja korralduses tahaksid.
Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul hämmastab teda see, et justiitsministeerium ei näinud töötajaid majandusarengu olulise osalisena ja jättis nad oma aruteludest täielikult välja.
«Proovige majandust, kus pole töötajaid või on töötajad, kes pole lojaalsed ühisele eesmärgile – see lihtsalt ei toimi. Justiitsministeeriumi käitumine ei ole kooskõlas hea seadusloome tavaga, mille täitmist see ise kiivalt jälgib,» leidis Peterson.