Välismaale biokeemikuks, ehitajaks või klaveriõpetajaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa töömessil rahvusraamatukogus jäi välismaal masseerijana tööd otsivale Lukas Oravale eelkõige silma Islandit tutvustav brošüür, ent lõplikku otsust riigi osas noormees veel ei langetanud.
Euroopa töömessil rahvusraamatukogus jäi välismaal masseerijana tööd otsivale Lukas Oravale eelkõige silma Islandit tutvustav brošüür, ent lõplikku otsust riigi osas noormees veel ei langetanud. Foto: Toomas Huik

Kui suur on võimalus leida tööd biokeemikuna Küprosel või millist palka makstakse Norras puutöölisele, nendele küsimustele otsisid inimesed eile vastust Euroopa töömessilt.


Tallinna rahvusraamatukokku messile oli kogunenud nii noori kui vanu, mehi ja naisi. Neid ühendas üks soov – minna Eestist ära tööle välismaale. Ega nad täpselt teadnudki, kuhu – rohkem otsiti põnevust ja suuremat palka.


Omal ajal füüsika erialal Kasahstanis ülikooli lõpetanud Alija Abdvahitova on töötanud nii matemaatika- ja keemiaõpetajana kui ka laborandina. Praegu naise sõnul talle Eestis aga erialalist tööd ei leiduvat ning seepärast viibis ta töömessil, kus lootis targemaks saada.


Abdvahitova tõusis püsti Küprost esindava laua juurest. «Ma valin selle riigi laua, kus ei ole järjekorda,» vastas proua küsimusele, miks Küpros. «Aga samas ka eksootiline maa ja miks mitte uurida, kas seal biokeemikuna näiteks tööd saab.»


Elamisele kulub enam


Spetsialistina tööd otsiv naine oli Küprose esindaja Stella Appiou sõnul siiski erand. Rohkem otsivad eestlased lõunamaal paari kuu pikkust rakendust turismi valdkonnas, näiteks hotelliteenindajatena.


Kui suur võimalus on Abdvahitoval Küprosel erialast tööd leida? Appiou vastas, et väga suuri võimalusi tegelikult ei ole. «Meil ei leia ka oma spetsialistid praegu tööd,» ütles Appiou.


Küsimused, mis tööotsijatel eri maade juures tekkisid, olid valdavalt samad. Näiteks palju raha makstakse, kus oleks võimalik elada ning palju eluolu Norras, Saksamaal või Iirimaal maksab.


Norra esindaja Lasse Schma-ckelseni sõnul tunnevad nende riigis töötamise vastu huvi eri vanuses ja ametikohtadel töötavad inimesed. «Meie riik vajabki kõiki töötajaid, olgu ta siis puutööline, ehitaja või mõni spetsialist,» ütles ta.


Vaheldust ja põnevust


Sõna, millega eestlasi Norra tööle peibutada, oleks palk, sest peaaegu kõikides valdkondades olevat see värbaja sõnul poole suurem kui Eestis. Samas tõi ta oma kodumaa miinuseks elamiskulud ja kõrged maksud.


«Jah, palk on see, mis meelitab,» noogutasid välismaale tööd otsivad eestlased ka Saksamaa laua juures, kui sealne esindaja Anne Gruber Saksamaa plussidest rääkis. Eelkõige on sealt naise sõnul tööd küsinud just mehed – viimane küsija olevat olnud ehitaja. Gruberit üllatas töömessil inimeste hulk, kes tema kodumaal töötamise vastu huvi tundsid.


Muusika valdkonnas tööd otsima tulnud Nelli Kübarsepp ütles, et soovib Eestist ära minna eelkõige kogemuste hankimise pärast ja messile tuli ta, sest välismaale klaveriõpetajana Eesti tööotsingute portaalides tööd ei pakuta.


Lukas Orav, kellel tööoskusi nii maalimise, fotografeerimise kui ka lihtsalt organiseerimise valdkonnas, piidles hoolega Islandit tutvustavat ja seal töötamist puudutavat brošüüri. Paberite järgi hoopis masseerijaks õppinud mees sooviks Eestist väljas otsida põnevust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles