Maakondade bussiliiklus pääses kardetud surmahoobist

Kaire Uusen
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Kui veel eelmisel nädalal kardeti maabussiliikluse väljasuremist rahapuudusel, siis valminud eelarve eelnõu päästab kõige hullemast – riigitoetus kerkib tänavusega võrreldes 70 miljonit krooni.


Nädal tagasi teadsid Eesti maakonnad, et eraldatav rahasumma jääb praegusele tasemele – 269 miljonit krooni. See oleks tähendanud vähemalt kolmandiku bussiliinide sulgemist ning paljudes paikades maaelu väljasuremist.


Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Aini Proos kinnitas, et planeeritud toetussumma on suurenenud 339 miljonini, mis tähendab 26-protsendist kasvu. Seega on tulevik võrreldes musta stsenaariumiga helgemaks muutunud:
«Püüame säilitada praegust taset, aga selge on see, et kulud läksid sel aastal üles ning liinivõrgud tuleb siiski tõsiselt üle vaadata,» tõdes Proos.


Kui Pärnumaal arvestati eelmisel nädalal 40-protsendise liinimahu vähendamisega, siis nüüd on maakonnas vaja kokku tõmmata 15–20 protsenti liinidest.


«See ei lahenda küll meie olukorda, aga annab siiski parema tunde,» märkis maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu. «Ma räägin nüüd kõvemini, olen reipam ja tunnen, et saan tööd teha. Varasem olukord oli absurdne.»


Samas loodab Rahu, et ehk õnnestub liinide kärpimist ka hoopis vältida. Igatahes võitleb maakond võimalikult suure toetussumma eest.


Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Haimar Sokk ütles, et väljahõigatud toetuse kasvuga pääses Põlvamaa vajadusest ehitada liinivõrk täiesti uuesti üles. Nüüd on Soku arvates võimalus piirduda vaid kõige vähem kasutatavate liinide kokkutõmbamisega.


Ministeeriumi sõnul ei pääse hoolimata toetuse kasvust keegi liinide ümberkorraldamisest ja kokkuhoiust. Tuleb analüüsida, kas praegused liinid on majanduslikult tasuvad, kas bussid saab vahetada väiksemate vastu ja vanad bussid võivad veel aastaks-kaheks käiku jääda.


Sokk nentis, et Põlvamaal on juba tükk aega kokkuhoiuga tegeldud. Lahmakaid suuri busse seal enam eriti polegi, teedel sõidavad väiksemad 15–20-kohalised bussid. Samuti toimib süsteem, et omavalitsused maksavad natuke juurde ja luuakse nn nõudeliine, mis sõidavad sinna, kuhu vaja. «Põlvamaal on kõik juba nii kokku tõmmatud, kui saab,» rõhutas Sokk.


Kui tänavu ulatus riigitoetus neil 13 miljoni kroonini, siis järgmisel aastal oleks vaja olnud 20 miljonit. Aga igasugune tõus üle 13 miljoni päästab kõige hullemast. «Pileti hind küll tõuseb natuke, aga see ei ole enam katastroof,» rääkis Sokk.


Ministeeriumi sõnul ei saa iga maakond bussiliikluse tarvis 26 protsenti raha juurde. «Hakkame ükshaaval maakondadega läbi rääkima, lähtudes nende hankelepingutest ja kokkuhoiukavadest. Palju sõltub ka sellest, milliseks kujunevad bussijuhtide palgad ning kütuse hind,» tõdes Proos.


Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringutalituse juht Tiit Toos tõdes, et kuni maakondadele eraldatud summad pole kindlad, on vara ennustada, mis uuel aastal saab.


«Seni on riigitoetusega nibin-nabin välja tuldud,» sõnas ta. «Löögi all on siiski mitmed maakondlikud bussiliinid, mis tänu meie partnerfirmade vastutulekule praegu veel toimivad. Aga iga firma kannatus lõppeb millalgi.»


Väidetavalt on kõige suuremas kahjumis bussiveofirmad Pärnumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, mis justkui eeldaks suuremat riigi toetust. Proosi väitel räägivad aga vedajad alati, et nende olukord on väga hull.


«Neid asju peab ikka paberi peal ka vaatama,» märkis ta. Proosi sõnul on oodata, et läbirääkimised maakondadega kujunevad üsna pikaks.

Must stsenaarium ei käivitunud


•    Riigieelarve projekt näeb ette ühistranspordi toetussumma kasvu
339 miljoni kroonini.
•    Võrreldes 2008. aastaga on eelarves plaanitud toetuse kasv 70 miljonit ehk 26%.
•    Veel nädal tagasi lubas riigieelarve projekt 2009. aastaks bussitoetusi 238 miljonit, mis oleks käivitanud musta stsenaariumi.
•    Musta stsenaariumi järgi oleks maavalitsused pidanud leppima bussiliinidel praegusest 12% väiksema riigitoetusega. Üle Eesti oleks pidanud sulgema 30% maakonnaliinidest.
•    Maakonnad sooviksid toetuse tõusu 429 miljoni kroonini.


Allikas: PM, maavalitsused, majandusministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles