Swedbank, mis on juba praegu üks efektiivsemaid panku, teatas eile, et nad peavad Rootsis kehtestatud kõrgemate maksude ja kapitalinõuete täitmiseks veelgi efektiivsemaks muutuma.
Rootsi Swedbank hakkab taas kokkuhoiukohti otsima
6. aprill 2016, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi pangad on juba viimased paar aastat tegelenud kõrgemate kapitalinõuete tõttu kulude kärpimisega – suletud on harukontoreid, suurendatud digitaalsete teenuste pakkumist ja lõpetatud sularaha käitlemise paljudes kontorites, kirjutab Bloomberg.
Nüüd, kui peaminister Stefan Loefven otsib võimalusi valimislubaduste täitmiseks, on oodata ka finantsmaksude tõstmist. Swedbanki ajutise juhi Birgitte Bonneseni sõnul tähendab see, et aja ja raha säästmine on muutunud taas ülioluliseks.
Bonnesen kirjeldas, et eelkõige keskendub Swedbank oma sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmisele. Näiteks saaks kulusid kärpida hüpoteeklaenu taotlevate klientidega kohtumistelt ja selle asemel menetleda avaldusi internetipanga või mobiilirakenduse kaudu.
Kusjuures kuigi Swedbank on kõige efektiivsem Rootsi pank, siis nende Balti tütarettevõtete efektiivsusmarginaal näitab, et kokkuhoiuks on veel ruumi. 2015. aastal moodustasid kulud Swedbanki grupis käibest keskmiselt 43 protsenti, Svenska Handelsbankenis 45 protsenti ja SEB-s 50 protsenti. Swedbanki Balti üksuses aga moodustavad kulud tuludest vaid 39 protsenti võrreldes 44 protsendiga Rootsis.