Soome kärbib veel 400 miljoni jagu kulutusi

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskel peaminister Juha Sipilä.
Keskel peaminister Juha Sipilä. Foto: valtioneuvosto.fi

Soome valitsus jõudis eile kokkuleppele riigi kulutuste kärpimises veel 400 miljoni euro võrra, et jõuda valitsusperioodi lõpuks 2019. aastaks plaanitud nelja miljardi euro suuruse säästuni.

«Olen rahul selle tegutsemistahtega, mis valitsus on enda seest taas leidnud,» ütles peaminister Juha Sipilä hilisõhtusel pressikonverentsil.

Muude meetmete seas sisaldab plaan ka kütuseaktsiisi tõstmist keskmiselt kaks senti liitrilt, mis peaks tooma eelarvesse sada miljonit eurot maksutulu. Aktsiisi tõstmist põhjendas Soome valitsus eile hilisõhtul teadaandes sellega, et loobus magusamaksust vastuolude tõttu Euroopa Komisjoniga ning suurem kütuseaktsiisitulu on mõeldud täitma just magusamaksust jäävat eelarveauku.

Valitsuse teatel tuleneb lisakärbete vajadus peamiselt sellest, et inflatsioon ei ole olnud nii kõrge kui valitsusprogrammi kokku pannes prognoositi. Seetõttu on programmis kokku lepitud kulutuste indekseerimine nn säästuindeksiga andnud oodatust väiksema säästu. Nüüd otsustas valitsus kõiki säästuprogrammi kuuluvaid kulutusi kärpida veel ühtlase 0,85 protsendise määraga, mis peaks andma kokku ligi poole 400-miljonilisest lisakärpest.

Veel kärbitakse arengukoostöö rahastamist, taristu ülapidamiskulusid, haiguspäevade raha, omaalgatusliku ümberkoolituse toetust jms.

Gümnaasiumi stipendiumi viimine samale tasemele keskastmete stipendiumiga ning nominaalse stipendiumiga toetatava õppeaja lühendamine kõrgkoolides kümne kuu võrra 54 kuuni peaks valitsuse arvutuste kohaselt säästma riigile 122 miljonit eurot.

Kokku tahab Soome valitsus tasandada praeguse kümne miljardi eurose vahe jätkusuutliku seisundiga järgmiselt: neli miljardit kärpeid, neli miljardit reforme ning kaks miljardit lisatulu reformidest ja kärbetest sündivast tootlikkuse kasvust.

Reformidest on tähtsaim nn Sote-reform, ehk sotsiaal- ja tervishoiuala ümberkujundamine. Ka Sote-reform nihkus valitsuskoalitsiooni läbirääkimiste tulemusel täna hommikul lähemale eesmärgile. Uue mudeli kohaselt hakkavad Sote-teenuste eest vastutama maakonnad, mitte omavalitsused ning inimestel saab olema vabadus valida riiklike või erateenuste vahel.

Tänavu on Soome eelarvetulud 49,1 miljardit eurot ja kulud 55,4 miljardit, seega on eelarve defitsiidis 5,4 miljardiga. 2020. aastaks tahab Sipilä valitsus jõuda eelarveni, kus tulud on 52,4 ja kulud 55,7 miljardit, ehk puudujääki oleks kõigest 3,2 miljardit.

«Peamine sõnum on siiski see, et kui tööhõive olukord ei parane ja kasvu ei sünni, jätkuvad kärped,» ütles eile pressikonverentsil rahandusminister Alexander Stubb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles