Prognoosi langetus sunnib riiki taas kiireid katteallikaid otsima (6)
5. aprill 2016, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi oleks Eesti riigieelarve 2018. aastal väikeses struktuurses puudujäägis, otsib valitsus lähinädalatel meetmeid selle kaotamiseks, üks võimalik katteallikas on e-sigarettide maksustamine.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi oleks 2018. aastal riigieelarve struktuurne positsioon praegu -0,1 protsenti. Seaduste järgi peab eelarve aga olema struktuurses ülejäägis või tasakaalus. «Praegu käib nelja aasta eelarvestrateegia tegemine ja selgelt peab see olema ülejäägis või tasakaalus,» ütles rahandusminister Sven Sester prognoosi tutvustaval pressikonverentsil.
Ta ütles, et lahenduseni peaks valitsus jõudma aprillikuu jooksul. Ministri sõnul on kaalumisel näiteks täiendavad salaturu vastu võitlemise meetmed. «Aga võimalik on ka muud meetmed alates e-sigaretitasudest kuni võimaliku teekasutuse maksustamiseni,» rääkis Sester.
Nominaalses puudujäägis on riigieelarve aga nii sellel, järgmisel kui ülejärgmisel aastal, et stimuleerida majandust, rääkis ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu pressikonverentsil. Nominaalne puudujääk on sel aastal 0,4 protsenti, järgmisel 0,5 ja ülejärgmisel 0,3 protsenti.
«Nominaalne eelarvepuudujääk tähendab, et järgmisel aastal reservide maht väheneb, ent hakkab 2019. aastast jälle kasvama,» lisas ta. Kirsipuu sõnul ei saa välistada, et järgmistel aastatel kaalutakse ka laenumahtude suurendamist, kuna see on reservide kasutamisele alternatiivne rahavoogude juhtimise viis. Ta tõi näiteks seni Euroopa Investeerimispangast võetud laenu välisvahendite kaasfinantseerimiseks.
Nominaalset puudujääki põhjustavad keskvalitsuse puhul põlevkisisektori raskuse tõttu vähenevad dividenditulud ja keskkonnatasud. Kui sellel aastal ületab maksulaekumine ilmselt sotsiaalmaksu ja tulumaksu poolest ootusi, siis järgmistel aastatel on tendents pigem negatiivne ning maksulaekumise kasv aeglustub, märkis Kirsipuu.
Lisaks olid eelmisel aastal oodatust väiksemad kohalike omavalitsuste investeeringud, mis tähendab vaid seda, et need on edasi lükkunud ja mõjutavad positsiooni negatiivselt järgmistel aastatel. Lisaks toimuvad ka valimised, nende faktorite tulemusena kohalike omavalitsuste prognoositav defitsiit järgmisel aastal kahekordistub, seisab prognoosis.
Kirsipuu rõhutas, et majandusprognoosis ei ole arvestatud võimalikke kulusid, mida valitsus võib teha soovida, ent mida ei ole veel otsustanud; säärastele kulutustele peaks valitsus samuti lähinädalatel eelarvestrateegia kõnelustel katteallikaid leidma. Näiteks tõi ta Kose-Mäo teelõigu ehituse, piiriehituse lisakulu, erakoolide rahastamise, tervishoiutöötajate ja õpetajate palgatõusu ning teaduse rahastamise tõstmise.