Rahandusministeerium prognoosib väiksemat majanduskasvu (2)
5. aprill 2016, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu kaks protsenti ja tuleval aastal kolm protsenti. Võrreldes sügisese prognoosiga langetas ministeerium majanduskasvu ootusi 0,6 protsendipunkti võrra.
Majanduskasvu kiirenemise alus on Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse, teatas ministeerium.
Sel aastal püsib palkade tõus kiire, prognoosis ministeerium. «Kuna inimeste tarbimisjulgus pole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus,» vahendas ministeerium pressiteates prognoosi põhipunkte.
«Eesti majandus kasvab sel aastal ja see kasv tõotab järgmistel aastatel tulla kiirem,» ütles rahandusminister Sven Sester. «Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks.»
Koos välisnõudluse tugevnemisega ootab ministeerium, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Ministeeriumi prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.
Impordi kasv kujuneb ministeeriumi hinnangul tänavu ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma. Sisenõudluse kasvu peaks positiivselt panustama ka varude kasv.
Keskmise palga kasv oli mullu kuue protsendi juures, aga tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes, märkis ministeerium.
Palkade kasv on ministeeriumi hinnangul ületanud tootlikkuse kasvu, kahandades Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa.
Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei oota rahandusministeerium palgasurve märkimisväärset alanemist. «Kiire palgakasv esialgu jätkub ja keskmine palk kasvab prognoosi kohaselt 2016. aastal kuni viis protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks.»
Palgakulude suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) püsib ministeeriumi ennustusel tänavu suhteliselt kõrgel tasemel, kuid peaks edaspidi mõnevõrra alanema, millele aitab kaasa ka tööjõumaksude langetamine.
Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ning jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti), teatas ministeerium. «Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb 2017. aastal 2,7 protsendini.»
Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKTst. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk on sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsenti SKTst.