Europargi kasuks tehtud riigikohtu otsus tekitas kokkumängukahtluse (14)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europargi tasuline parkla
Europargi tasuline parkla Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Eelmise nädala riigikohtu otsus, mis andis Europargile õiguse teisaldada parkimistasu maksmata jätnud sõidukid, on sattunud juristide kriitika alla.

«Tegu võib olla kohtuasjaga, kus pooled on teadlikult kujundanud vaidluse sisu selliseks, mis soosib lõppkokkuvõttes parklaoperaatorite tegevust,» seisis möödunud nädala lõpus mitme juristi poolt sotsiaalmeedias jagatud arvamusavalduses.

Sellega viidati kolmapäevasele riigikohtu lahendile, kus parklaoperaator Europark mõisteti õigeks sõiduki teisaldamises, kuna viimase omanik ei olnud pikalt parkimistasu maksnud. Riigikohus jättis selle otsusega rahuldamata sõiduki omaniku inkassofirma OK Incure nõude parklaoperaatori vastu.

Põhjenduseks vastuolu liiklusseadusega

Kaasust analüüsinud jurist tõi välja, et tema hinnangul jättis inkassofirma enamuse olulistest argumentidest kohtule esitamata ning olukord, kus pooled ei vaidle kõigi parklaoperaatorite tegevust puudutavate õiguslike aluste ja asjaolude üle, jätab nn turunduskaasuse mulje. See andis omakorda alust väita, nagu oleks kuni kolmanda astme kohtuni vastamisi läinud Europargi ja OK Incure inkassofirma näol tegemist tihedate koostööpartneritega.

«Nüüd on parkimisoperaatoritel - äsjase riigikohtu lahendi valguses -, tunduvalt lihtsam inkassofirmade kaudu mõjutada sõidukijuhte autode teisaldamise ja muude meetmete ähvardusel parkimistasusid ja -trahve maksma,» põhjendas jurist, kus tema nägi kokkumängu parklaoperaatori ja inkassofirma vahel.

Riigikohtu möödunud kolmapäevase lahendi kriitikas toodi veel välja asjaolu, et osa riigikohtu juhiste puhul peaks tekkima vastuolu teatud liiklusseaduse punktidega, mille järgi oleks sõiduki teisaldamine parklast sellistel tingimustel küsitav, kuna seda võib seaduse järgi teha ainult politsei või kohalik omavalitsus, kuid mitte parklaoperaator. «Kuna aga nimetatud seadusesätetega seonduvat menetluse käigus üles ei kergitatud, polnud ka kohtul põhjust seda käsitleda, kuigi ehk nagu pidanuks,» märkis jurist.

Europargi tegevjuhi ja juhatuse liikme Karol Kovaneni sõnul ei puutu liiklusseaduse punktid mingil viisil antud juhtumisse, kuna tegemist on eramaale rajatud parklaga. «Terve talupojamõistus ütleb, et maaomanik võib temale kuuluval maal tingimused kehtestada, kas ja mis tingimustel seda teised kasutada tohivad,» põhjendas Europargi tegevjuht. Kovaneni sõnul võib parklaoperaator enda poolt hallataval maa-alal vajaduse korral sõiduki teisaldada. «Paraku mingi hulk inimesi jäid uskuma neid jutte, nagu puuduks maaomanikul juriidiline õigus maa kasutamise tingimusi kehtestada,» nentis Kovanen.

Parklaoperaatoril puudub koostöö inkassofirmaga

Kovaneni kinnitusel ei ole sotsiaalmeedias esitatud väidetel mingit alust ning ennekõike näeb ta selles pahatahtlikku laimukampaaniat. «Nii mõnigi advokaaditunnistusega tegelane on levitanud oma sõprusringkonnas pikemat aega infot, et eramaal parkides ei pea mingeid tingimusi järgima ega tasu maksma - nüüd on needsamad advokaadid oma sõprade ees häbis ning head seletust pole, miks nad inimesi reeglite rikkumisele õhutasid ja seeläbi ebameeldivusi tekitasid,» rääkis Europargi tegevjuht.

Ta lisas, et ennekõike seab selline väide kahtluse alla Eesti kohtusüsteemi pädevuse, erapooletuse ja professionaalsuse tervikuna. Mainitud inkassofirmaga, kellega parklaoperaator kolm kohtuastet läbi käis, Europargil igasugune koostöö puudub. Ka ei näe Kovanen selleks tulevikuski võimalust: «Pigem oli meie jaoks üllatav, et ettevõte, mille äri on maksekuulekust edendada, jäi ise teadlikult võlglaseks ning teemal vaidlusse asus.»

Seda, et parklaoperaatori poolsel teisaldamisel ja liiklusseaduses sätestatud teisaldamisel puudub omavahel õiguslik seos, kinnitas ka Europargi jurist Kädi Sacik-Korn. «Liiklusseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel või politseil õigus sõiduk teisaldada, kui tegemist on liiklusrikkumisega,» lausus ta. Europargi poolt kohaldatud teisaldamist tuleb tema sõnul vaadelda ennekõike kui õiguskaitsevahendit võlaõigusseaduse tähenduses.

Teisaldatavate autode hulk marginaalne

Ka tõi Sacik-Korn välja, et kogu kohtumenetluse vältel pakkus parklaoperaator inkassofirmale korduvalt välja, et OK Incure tasub maksmata leppetrahvide eest ning EurpPark jätab teisaldamisega seotud kulud enda kanda. «Vastaspool ettepanekuga ei nõustunud, mistõttu lähematesse kompromiss-läbirääkimistesse ei ole kordagi astutud,» tähendas jurist.

Küll aga tõi Europargi tegevjuht Karol Kovanen välja, et tegelikult ohustab sõidukite teisaldamine üsna väikest hulka autoomanikke. Kui parklaoperaatoril on aastas ligi 2,5 miljonit parkimist, siis keskeltläbi üks parkija sajast eksib ja saab trahvi. Ka siis ei kiirusta Europark sõiduki teisaldamisega. «Enamikul juhtudel on tegu inimlikult arusaadava eksitusega ning sellistel puhkudel leiame üldiselt mõistliku lahenduse ja hea kliendisuhe ei saa kannatada,» kinnitas Kovanen.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles