LHV teatas täna, et noteerib oma aktsiad Tallinna börsil juba tänavu mais. Avaldame sel puhul uuesti väikse ülevaate LHV panga kui ettevõtte sünniloost, mis ilmus Hansapangast sirgunud uute ettevõtete artikli juures.
LHV – kas Hansapanga mantlipärija?
29. märts 2016, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui on vaja ühte nimetada, siis pakun Rain Lõhmuse,» vastas Hansapanga kunagine juht Jüri Mõis 2005. aasta mais Õhtulehe küsimusele, kelleta üheksast asutajast poleks Hansapank sündinud. «Ta enda näoga pank oleks tulnud natuke teistsugune. Võib-olla see tuleb veel, LHV näol on vundament olemas,» lisas ta.
Rain Lõhmus lahkus Hansapangast 1999. aasta kevadel, kuid mõte küpses juba varem.
«Jah. Lahkumise ja uue investeerimispanga loomise otsus sündis 1998. aasta lõpus, kui me ei suutnud rootslastelt meid rahuldavaid tingimusi välja kaubelda. Me lahkusime enam-vähem ühel ajal, kusjuures mulle tundub, et osa minu kolleege lahkus Hansapangast isegi enne mind, näiteks Tõnis Haavel,» ütles Lõhmus Peeter Raidlale raamatus «Eesti kapitali ausammas».
Lõhmus koos Haaveli, Andres Viisemanni, Rain Tamme ja Taavi Lepmetsaga lõid maaklerfirma LHV Direct, millest hiljem sai Lõhmus, Haavel & Viisemann.
Kohe algusest peale võtsid Lõhmus ja LHV südameasjaks kasvatada ja õpetada investoreid. Koos Kaur Kenderiga kirjutas Rain Lõhmus raamatu «Raha», tema eestvedamisel loodi aktsiamäng Börsihai. LHV arenes kiiresti ja edukalt – edenes investeerimispangandus ning pensionireformi ajal sukeldus LHV pensionifondide ärisse.
Suurem tagasilöök tuli 2005. aasta sügisel, kui USA väärtpaberituru järelevalve SEC süüdistas LHVd ning selle kahte töötajat Oliver Peeki ja Kristjan Lepikut ebaseaduslikus infohankimises, millega nad teenisid 7,8 miljonit dollarit ebaseaduslikku tulu. Järgnenud uurimise tulemusel sõlmis SEC Lepiku, Peegi ja LHVga kohtuvälise kokkuleppe, mille järgi ei tunnistatud neid õigeks, aga ei mõistetud ka süüdi.
Skandaali tõttu jagunes LHV kaheks: investeerimispanga nimeks sai Gild, LHV jätkas maaklertegevuse ja fondiäriga. Asutajatest jäi LHVsse Lõhmus ja Viisemann.
Pangalitsentsiga sai LHVst krediidiasutus 2009. aasta 6. maist, edasi võtab see suuna universaalpangandusele – hakatakse väljastama deebet- ja krediitkaarte ning eelmisel aastal pani pank välja esimesed sularahaautomaadid.
2013. aasta septembris liitus vahepeal LHV Grupiks nimetatud LHVga Erkki Raasuke, kellest oli pärast Indrek Neivelti lahkumist saanud Hansapanga/Swedbanki juht ning hiljem Swedbank Grupi finantsjuht. Pärast Raasukese ametisse asumist hakkas pank sihikindlalt liikuma sinnapoole, et saada avalikuks ettevõtteks.
Üks panga asutajatest ja nõukogu liige Andres Viisemann ütles Postimehele, et ka LHV soovib olla midagi enamat kui lihtsalt pank.
«See on üks põhjus, miks me LHVs oleme otsustanud, et läheme börsile – selleks, et anda paljudele võimalus meie kasvust kasu saada,» sõnas Viisemann.