Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mürgine vetikas kergitas punase kala hinda

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Allikas: Fish Pool

Punase kala sooduspakkumisi pole sel kevadel Eesti poodides eriti lootust näha. Mürgiste vetikate surmatud kasvandusekalade tõttu Tšiilis on tõusnud värske lõhe hind Oslo börsil viimaste aastate kõrgeimale tasemele ja kergitanud ligikaudu kolmandiku võrra ka hinda, millega Eesti jaeketid ja kalatöötlejad värsket kala sisse ostavad.

«Praegu on nõudlus suurem kui pakkumine ja Ameerika riigid vaatavad Norra poole, sest Tšiilist kala enam niipalju ei tule,» ütles suurima kodumaise kalatöötleja M.V.Wool ostujuht Meelis Vetevool.

Troopilise ilmastikunähtuse El Niño ja teiste tegurite koosmõjul hakkas möödunud aasta lõpul Tšiili avamere kalakasvanduste juures hoogsalt tõusma vee temperatuur, mis omakorda pani vohama mürgised vetikad. Riigi kalakasvandusagentuuri märtsis tehtud kokkuvõtte kohaselt mõjutas mürgiste vetikate vohamine 38 avamerekasvandust, kus kokku suri 23,8 miljonit kala.

«Vetikate vohamine mõjutab ikka veel kasvandusekalu,» rääkis nädal tagasi Financial Timesile Tšiili lõheturgu jälgiva SalmonEx töötaja Javier Peró.

Mullu tarnis Norra järel mahult maailma teine kalakasvataja Tšiili oma põhiturule USAsse ja teistele läänepoolkera turgudele 590 000 tonni värsket kala. Tänavu prognoositakse Tšiili ekspordimahu kahanemist kuni 20 protsendi võrra. Seda vahet ei jaksa ka Norra farmide suurenenud tootmine kohe katta, mistõttu kasvas nõudlus maailmaturul pakkumisest suuremaks.

Lõhe ostu-müügihinnad maailmaturul sõltuvad Oslo börsi juures paikneva lõhebörsi Fish Pool indeksist FPI, mis märtsis jõudis oma kümne aasta kõrgeima tasemeni. See, et globaalne lõheäri arveldab Norra kroonides ja et Norra kroon on naftahinna languse tõttu samuti osa oma väärtusest kaotanud, on hinnalööki euroala jaoks mõnevõrra pehmendanud. Aga mitte palju: mullu kevadega võrreldes on FPI eurodes 32 protsenti kõrgemal.

Lõhe hind on viimastel nädalatel kõikunud kuue ja seitsme euro vahel kilo eest, samas kui kogu mulluse aasta püsis see nelja-viie euro vahel. «Suur hinnavahe tuli detsembris-jaanuaris ning märtsis läks asi päris katastroofiliseks,» rääkis Meelis Vetevool.

«Globaalse pakkumise šokk on veel tulekul,» hoiatas klientidele saadetud analüüsis Kolbjørn Giskeødegård, lõheturgu jälgiv Nordea analüütik. Giskeødegårdi hinnangul püsivad hinnad kõrgel veel mitu kuud.

«Prognoosime, et bioloogilised tegurid ja ebapiisav finantseerimine Tšiilis pidurdavad kasvu nii Norras kui ka Tšiilis veel vähemalt paar aastat,» kirjutas ta turuanalüüsis.

Tarbimine liigub samas taktis hinnaga

M.V.Wool puhastab ja fileerib Norrast värskelt ostetud kala vastavalt sellele, kuidas ettevõtte kliendid seda tellivad. Praeguste hindadega eriti ei telli, mistõttu ka firma lõhet Norrast niisama lattu seisma ei osta, sest värske kala tuleb maksimaalselt nädalaga turustada. «Praegu eriti ei osteta: kõik ootavad, kuni hind taas alla tuleb. Kui munadepühad mööda saavad, ehk siis asi paraneb,» ütles Vetevool.

Kallinev hind lõhe tarbimist naabermaal Soomes märkimisväärselt ei mõjuta. Soome kalakasvatajate liidu tegevjuht Anu-Maria Sandelin ütles rahvusringhäälingule YLE, et liit ei oota tarbimismahus langust. Eestlased on aga märksa hinnatundlikumad ja siinmail väga populaarseks saanud punane kala võib hinnatõusu mõjul oma turuosa teistele kaladele, aga ka lihale kaotada.

«Lõhe maailmaturuhinna kõikumised on viimastel aastatel olnud suured ning see on märkimisväärselt mõjutanud ka tarbija ostueelistusi,» rääkis Coop Eesti Keskühistu ostujuht Taavi Kontson.

«Maailmaturuhinna langedes oleme püüdnud kampaania korras kauplustesse müügile tuua suurema koguse lõhet ning üldjuhul on tarbijad need pakkumised ka väga hästi vastu võtnud,» rääkis Kontson. «Kui lõhe maailmaturuhind on üleval, eelistavad tarbijad reeglina teisi sooduspakkumiste raames müügil olevaid lihatooteid.»

Soomlased loodavad ka, et Tšiili probleemidest tulenev lõhe toodangumahu auk maailmaturul suurendab nõudlust nende kasvanduste peamise toodangu, vikerforelli järele. «Seni on soomemaine vikerforell olnud üsna odav,» rääkis Sandelin, lisades, et Soome kalakasvatajad on teeninud Norra ametivendadega võrreldes poole vähem.

Meelis Vetevool kinnitabki, et vikerforell on praegu odavam kui lõhe, kuid samas tõuseb selle hindki koos lõhe hinna kerkimisega.

Eesti kalakasvataja hinnatõusu ei tähelda

Eesti suurima forellikasvatusettevõtte Simuna Ivax tegevjuht Hans Kruusamägi väga optimistlik pole. «Veel kuu aega tagasi nägin, kuis poes müüdi vikerforelle koos naha ja karvadega ning kõigi maksudega 3,9 eurot kilo,» ütles ta. «Kui lõhe hind tõuseb ja vikerforelli hind selle järel ka normaalsele tasemel jõuab, oleks hästi, aga kas me saame seda näha, ei tea.»

Simuna Ivax müüb kala pikaajaliste lepingutega otse partnereile. «Oleme ise ostjaid otsinud ja teinud lepingud,» ütles Kruusamägi. «Meie poolt nõudluse kasvu märgata pole. Küsima pole tuldud.»

Kruusamäe sõnul tõstab punase kala hinda ka kerkinud sööda hind, mis nüüd on jõudnud tasemele 1,5–1,6 eurot kilost. «Kala hind ongi peamiselt sööda hind,» selgitas ta. «Arvestades sööda hinna kasvu, peabki lõhe hind maailmaturul tõusma.»

Oma mullust tootmismahtu Simuna Ivax ei avalda, Kruusamäe sõnul jälgivad konkurendid selliseid numbreid pingsalt. Küll aga kavatsetakse tänavu tootmismahtu veelgi kasvatada. «Üle oma varju ei hüppa ja pangalaenu ei võta, oma rahaga kasvatame,» rääkis ta.

Toodangu müüb Simuna Ivax täies mahus Eesti turule, konkurendid pole siin kohalikud, vaid hoopis norrakad ja soomlased. «Eesti kalatootjatel pole mõtet konkureerida, vaid pigem ühise mütsi alla koonduda,» märkis Kruusamägi.

Lõhe tuleb Norrast ja Tšiilist

Maailma suurimad tootjad, hinnanguline aastatoodang tuhandetes tonnides (2015):

  • Norra 1239
  • Tšiili 590
  • Suurbritannia 175
  • Kanada 133
  • Fääri saared 72
  • Austraalia 52
  • USA 21
  • Iirimaa 14
  • Teised kokku 30

Allikas: Nordea

Tagasi üles