Euro suurim risk on lumesadu
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
28. detsember 2010, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurole ülemineku suurim risk on ilmastikuolud ehk küsimus, kas lund sajab aastavahetuseks oluliselt juurde, kinnitasid tänasel viimasel eurobriifingul eurole ülemineku asjatundjate komisjoni juht Tea Varrak ja Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve.
«Tänase hetke seisuga on suurim risk, mis tekkida võiks: kui peaks tulema uus Monika, Jaanika või Scarlett,» lausus Tea Varrak.
Lumetorm võiks takistada sularahaautomaatide eurodega täitmist. «Aga selleks on riskid läbi kaalutud, mis siis juhtub, kui ei suudeta kõiki automaate ilmastikuoludest lähtuvalt täita,» lisas ta.
Roosve sõnul suudetakse seatud ajagraafikust kinni pidada, kui praegused ilmastikuolud ja lumikate jäävad aasta lõpuni kestma.
«Kui lund tuleb juurde märkimisväärselt rohkem ehk paarkümmend sentimeetrit, siis tekivad plaanide täitmisel tõrked,» tõdes Roosve, kelle sõnutsi siiski ka väga suur lumesadu ei takista protsessi selliselt, et 1. jaanuari hommikuks 98 protsenti sularahaautomaatidest poleks täidetud eurodega.
Plaani käigus täidetakse 700 ATMi eurodega. Kuigi Eestis on enam kui 860 ATMi, on päris suur osa endest ehk 100 ATMi kohtades, mis pole 1. ja 2. jaanuaril kasutatavad ning mida pole kasulik ette täita.