Turundaja: Nordica logo konkurss on õpikunäide sellest, kuidas mitte teha

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
28. märts 2016 12:53
Esimene korporatiivvärvides Nordica lennuk Tallinna lennujaamas. | FOTO: Erik Prozes

NAGil oli võimalus alustada puhtalt lehelt ja värske riigiettevõttena näidata uut taset, kuid näib, et vead tahetakse ikka ise ära teha, mitte teiste omadest õppida.

Hiljuti korraldas Nordic Aviation Group brändi visuaalse identiteedi konkursi, kuhu ettevõtte kodulehe andmetel laekus 23 erinevat loovlahendust 12 Eesti agentuurilt.

Ma ei anna hinnangut võidetud tööle, vaid arutlen, kuidas üks riigile kuuluv ettevõte konkursi korraldas ning mis läks valesti. Saan tugineda ainult avalikust meediast pärinevale teabele, sest konkurssi puudutav info on konfidentsiaalne.

Konkursi lähteülesannet ega ka osalenud agentuuride nimesid ei avalikustatud. Samuti ei jagatud agentuuridele infot konkursi žürii kohta (vähemalt nii saab järeldada sotsiaalmeediast pärineva info põhjal). Tänan NAGi juhatuse liiget Erik Sakkovit, kes oli nõus minuga kohtuma ja konkursi detaile jagama, kuid arvestades, et tegemist on terve Eesti jaoks olulise brändiga, jääb säärane salatsemine mõistetamatuks.

Varjamise ämbrites on taasiseseisvunud Eestis jõutud kolistada 25 aastat. On tagumine aeg hämamise udust uude aususe ja läbipaistvuse ajastusse astuda. NAGil oli võimalus alustada puhtalt lehelt ja värske riigiettevõttena näidata uut taset, kuid näib, et vead tahetakse ikka ise ära teha, mitte teiste omadest õppida.

Agentuuride esindajate arvukatele küsimustele sotsiaalmeedias tõttas Sakkov reageerima noomitustega mitte kritiseerida, andmata seejuures ühtki sisulist vastust. Ehkki olulise ettevõtte tippjuhi vahetu suhtlus on alati tervitatav, ei kõnele avalik noomimine ning vastustest kõrvalehiilimine professionaalsusest.

Kinnise konkursi korraldamine on võrdlemisi tavapärane ja selles ei ole midagi ebaseaduslikku, kuid siin on küsimus eetilisuses. Antud juhul kutsus riigiettevõte enam kui tosinat agentuuri enda heaks tegema sadu tunde tasuta tööd, mis 11 mittevõitnud agentuuril tuleb lihtsalt korstnasse kirjutada ja kinni maksta ületundide arvelt. Me ju ei kujuta ette olukorda, kus inimene proovib tasuta kõiki Tallinnast väljuvaid lende ja otsustab lõpuks maksta sellele, mis firma talle enim meeldib.

Meie ühiskonnas kehtivate hea tava kokkulepete kohaselt eeldab avalikkus, et säärased protsessid oleksid selged, ausad ja läbipaistvad. Sealhulgas ülesandepüstitus ja žürii liikmed. Eriti oluline on see juhul, kui kasutatakse avalikku raha. NAGi juhtum on justkui õpikunäide sellest, kuidas konkurssi mitte korraldada.

Et Eesti jaoks oluliste rajatiste arhitektuurikonkursi žüriisse kuuluvad arhitektide liidu liikmed, on ju igati loomulik. Seepärast peaks ka Eesti jaoks oluliste brändide leidmise konkursi ettevalmistamise protsessi, kui ka žürii koosseisu kaasama Eesti valdkonna tipptegijaid või Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidust erapooletu esindaja. Hiljuti kasutas seda võimalust edukalt loovagentuuri otsinud Eesti Energia.

Naistepäeval kirjutas Erik Sakkov oma Facebooki lehel, et uue brändi puhul lähtub Nordica põhimõttest ja soovist olla sisult eestipärane ja rahvuslik – selline, mida Eesti inimesed armastaksid ning mis välismaalastes tekitaks häid emotsioone.

Suletud uste taga kiirustades ei sünni armastust, häid emotsioone ega kaunist tulemust. Säärane käitumine ei tekita usaldust, mida NAGi juhid talve hakul püstijalapressikonverentsil jumalakeeli palusid. Usalduse teenimiseks peab uus rahvuslik lennukompanii olema uus nii sisus, sõnades kui tegudes, kuid seni oleme uues rüüs näinud peamiselt vanu vigu.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL