Täna Tallinnas toimuval energiajulgeoleku ümarlaual tõi peakõneleja Tunne Kelam esile Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti energiapoliitika peamised valupunktid teravnenud poliitilises olukorras.
Kelam: Venemaale tuleb energiaharta täitmist meelde tuletada
26. september 2008, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tsiviliseeritud ja kultuurne viis asju ajada on sõlmida kokkuleppeid ja pidada kinni lubadustest,» ütles europarlamendi liige Tunne Kelam. Ta lisas, et tegemist on ajatu printsiibiga nii poliitikas, äris kui elus üldse. «Energeetikavaldkonnas on see väga oluline, kuna kõne all on pikaajalised ja mahukad investeeringud. Otsustest ja valikutest sõltuvad tähtsad tööstusharud ja, eriti põhjamaades, ka tavainimeste igapäevaelu.»
Kelam tuletas meelde, et alates Nõukogude Liidu lagunemisest on Venemaa alla kirjutanud arvukatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele, sealhulgas energiahartale. «Kui me seda rahulikult ja kindlalt Venemaalt soovime vastastikuste suhete jätkamise loomuliku osana, näiteks energiaharta tingimuste täitmist, ei ole see märk vaenulikkusest või kiuslikkusest. Kiuslik on see, kes lepingut väänata või rikkuda üritab, mitte see, kes ise sellest kinni peab ja teisele poolele tema kohustusi soliidselt meelde tuletab. Seda eriti siis, kui lepingute rikkumine, meelevaldne tõlgendamine ja ignoreerimine osutub tahtlikuks ja harjumuspäraseks tegevuseks.»
Kelami sõnul saevad need, kes Venemaaga äri ajamisel lähtuvad reaalpoliitikast ja üritavad intuitiivselt partneri liigutusi ette aimata ning tema tujudega leppida ja kaasa minna, pikemas perspektiivis oksa, millel ise istuvad. «Kui neid enam vaja pole või olukord mingitel põhjustel muutub, ei ole neil mingit garantiid ja tagatist. Vene rulett ei ole just turvaline ärimudel,» märkis ta.
Venemaa allkirjastas energiaharta lepingu 1. septembril 2004 ja on sellega õiguslikult seotud. Energiaharta lepingu sätetest tulenevalt võib iga harta liikmesriigi kutsuda lepingurikkumiste puhul rahvusvahelise arbitraažikohtu ette.
Tunne Kelami hinnangul on Kreml kahjuks asunud järgima nõukogudeaegse välispoliitika traditsiooni, mille puhul rahvusvahelised reeglid ja kokkulepped ei kajasta absoluutväärtusi, vaid hetkel valitsevat jõudude vahekorda.