Analüütik elamuhindadest: oleme jõudnud stabiilsesse ajastusse (1)
21. märts 2016, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet teatas, et mullu tõusid elamuhinnad viimase viie aasta aeglaseimas tempos. Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi hinnangul ongi jõutud stabiilsesse ajastusse.
«Miks on käesoleva aasta kasv väiksem? Asi on selles, et aasta tagasi saavutati tegelikult juba suurem kõrgus ära. Ja kuigi hinnakasv ikka jätkus ning uute korterite mõjutatud ruutmeetrihinna keskmised tasemed jõudsid Tallinnas tippu alles möödunud aasta teises pooles ja käesoleva aasta algul, on üldine võrdlusbaas juba üsna sarnane,» selgitas Vähi.
Tema hinnangul näeme nüüd edaspidi aastakasvude vaikset vähenemist, kuigi, ühekuised anomaaliad jätkuvad, sest suur hulk uus kortereid ootab veel lõplikke notariaalseid ostu-müügilepingute sõlmimisi.
«Selles mõttes oleme jõudnud nüüd stabiilsesse ajastusse, et pakkumishindu kasvatada ei saa ning ka notariaalsete tehingute põhjal arvutatud keskmised tehinguhinnad jäävad oma taset hoidma. See kasv, mida me nägime, oli varasemate otsuste tulemus ning tegelikult sama kasvu ajal enam pakkumishinnad ise ei kasvanud,» kirjeldas ta.
Mis saab edasi? Pakkumishindadel enam Vähi sõnul kasvuruumi pole ning ka uusarenduste puhul on hinnapiir käes. «On piirkondi, kus nn alumise otsa järelturukorteritel on perspektiiv kasvada, kuid see puudutab pigem asumeid/piirkondi, mis on kinnisvaraturu keskmisest arengust mõnevõrra maha jäänud ja tulevad nüüd järele, sest inimesed on hakanud muude piirkondade kiire kasvu tõttu just neid vaatama,» rääkis ta.
Vähi hinnangul jääb sel aastal turg stabiilseks, kuid järgmise aasta osas on veel asjad lahtised. «Suurt kasvu pikemas perspektiivis kindlasti ei oota, kuid pigem vaatame, mis toimub globaalses majanduses ning meie ekspordituruga,» ütles ta.
Paaril aastal toimunud kiire hinnatõus, mille puhul räägiti juba ka uuest buumist, oli Vähi sõnul lihtsalt vaba raha paigutamine kinnisvarasektorisse.
«Hoiuseintressid kukkusid olematusse, majanduse seis paranes ja hakati oma vaba raha investeerima. Kus on suur nõudlus, on ka pakkumine ning nõnda hakkasid hinnad taas kasvama, vallutati ka seni ebapopulaarsemaid linnaosi/asumeid/linnu/asulaid. Järelturu kasvule järgnes uute korterite turg ning müüdud uued ühikud hakkasid tugevalt mõjutama statistikat,» kirjeldas Vähi.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9 protsenti, teatas statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 7,2 protsenti ja majade hinnad 6,3 protsenti.