Venemaa kaudu tulnud küberrünnak pimendas Rootsi meedia

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekraanitõmmis anonüümselt Twitteri kontolt, kus küberrünnakutest teavitati.
Ekraanitõmmis anonüümselt Twitteri kontolt, kus küberrünnakutest teavitati. Foto: Repro

Venemaa kaudu tulnud massiline koordineeritud küberrünnak võttis eile õhtul maha suuremate Rootsi meediaväljaannete kodulehed.

Eile õhtul polnud osaliselt või täielikult kättesaadavad teiste seas Expresseni, Dagens Nyheteri, Svenska Dagbladeti, Dagens Industri, Sydsvenskani ja Helsingborgs Dagbladi kodulehed. Keskööks suutsid IT-tehnikud enamiku rünnatud lehekülgedest siiski taas töökorda saada.

Rootsi internetivõrgu peamiste sõlmpunktide hooldaja Netnodi statistika näitab, et rünnaku ajal suurenes märkimisväärselt Venemaalt tulenev võrguliiklus. See ei pruugi tähendada veel, et rünnak lähtuski Venemaalt, vaid pigem, et kasutati Venemaal olevaid servereid, teatas Rootsi rahvusringhääling SVT.

«Laupäevaõhtuste rünnakute ulatus Rootsi meediale oli sellise ulatusega, et võttis hingetuks,» kirjutas Dagens Nyheteri ajakirjanik Linus Larsson kommentaaris.

«Rünnak Rootsi meediale on väga tõsine asi,» kommenteeris Expresseni tegevtoimetaja Thomas Mattsson Twitteris. «See, et keegi püüab peatada uudisete kajastamist, näitab selle väärtust.»

Rünnakute eest pole keegi seni veel vastutust võtnud, küll aga teatas anonüümne Twitteri konto kohe pärast rünnakute algust, et Rootsi meediat rünnatakse valede levitamise pärast.

Asja uurib Rootsi politsei. Anders Ahlqvist, Rootsi politsei operatiivosakonna NOA küberkuritegevuse ekspert, ütles SVT-le, et ees seisab palju tööd.

Ahlqvisti sõnul on üks uurimissuund rünnakust teatanud Twitteri konto omaniku kindlakstegemine. «Selle põhjal, mida praegu teame, juhatavad jäljed ida poole. Aga keegi ei näi praegu olevat veel rünnakut omaks tunnistanud,» ütles ta.

Ahlqvisti sõnul on osakonnal selge pilt, kuidas sellised rünnakud toimivad. «Server laaditakse sissetuleva liiklusega üle ja see tuleb maha. See oli klassika,» märkis ta, lisades, et ehkki rünnak oli tõsine, on Rootsis palju tõsisemaid sihtmärke kui meediafirmad ja nende serverid on ka paremini kaitstud.

Enne lõunat ütles Ahlqvist ärilehele Dagens Industri, et hommikul on tulnud uusi, seni kinnitamata teateid rünnakutest ning samuti on kinnitamata infot, et rünnakud jätkuvad veel praegugi. «Pole sugugi kindel, et oleme selle loo lõppu näinud,» ütles ta.

«On sügavalt murettekitav, et on jõude, kes tahavad vaba arvamusavaldust summutada. On veel vara juhtunust kokkuvõtteid teha, kuid on näha, et Rootsi IT turvalisust tuleb arendada,» teatas Rootsi siseminister Anders Ygeman uudisteagentuurile TT saadetud kirjalikus kommentaaris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles