Kodanikud vaidlustasid kohtus Rail Balticu eelistatud trassivaliku (1)
10. märts 2016, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile vaidlustasid 16 Harju- ja Raplamaa elanikku ja 2 külaseltsi Tallinna Halduskohtus Harju maavanema poolt eelistatud Rail Balticu trassivaliku.
Eelistatud trassikoridori vahetus läheduses elavad inimesed palutavad kohtul kohustada Harju maavanemat lisama trassi eelvalikusse tagasi menetlusest välja jäetud trassialternatiivid ja keelata maavanemal vastu võtta maakonnaplaneeringut üksnes ühe trassialternatiiviga.
«Leiame, et 37-70 miljonit eurot kallima, kõige rohkem inimesi mõjutava ning väga oluliste keskkonna riskidega trassi valimine ei vasta Eesti riigi huvidele ja Eesti kodanike õiglustundele,» ütles Kiili valla Kangru alevikku oma viieliikmelisele perele kodu rajav Meelis Šokman.
Šokmani sõnul on nii Kangru Küla Seltsi kui teiste nn läänetrassi äärde jäävate asumite elanikud ning neid ühendavad külaseltsid juhtinud 2014. aasta sügisest nii Harju maavanema, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, teiste asjasse puutuvate ministeeriumite kui ka vabariigi peaministri tähelepanu olulistele vigadele Rail Balticu trassieelistuse valikus.
«Oleme toonud välja hulga jämedaid arvutus- ja kaalutlusvigu. Neist osa on trassi planeerijad parandanud, ent sellest hoolimata on meie arvates meelevaldsetele põhjendustele tuginedes langetanud Harju maavanem otsuse eelistada nn läänetrassi,» kirjeldas Šokman olukorda.
«Olles läbitöötanud sadu lehekülgi asjakohast materjali oleme veendunud, et nn läänetrassi eelistades on maavanem valinud võimalikest trassivalikutest teadlikult 37-70 miljonit eurot kallima valiku, elanikke saab selle valiku puhul mõjutatud 24 protsenti rohkem ning keskkonnaohutuse seisukohast on tegu kõige sobimatuma variandiga. Lisaks tuleb arvestada, et tulevikus on plaanis Soomest lähtuv suuremahuline kauba transiitliiklus tuua inimeste kodude vahele, kuigi on võimalik see ka kaugemale viia,» tõdes Meelis Šokman.
«Me räägime igapäevaselt, et Eesti riigil on raha vähe ja et peame järjekordselt päästjaid, haiglatöötajaid jt olulisi ametikohti koondama. Kuidas on riik ühtäkki nii rikas, et kulutab ilma oluliste argumentideta kümneid ja kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha?» küsis MTÜ Kangru Küla Seltsi liige Aavo Remmelkoor.
Nii Meelis Šokman kui Aavo Remmelkoor toonitasid, et hagi esitajate eesmärk ei ole Rail Balticu projekti takistamine «Me kõik soovime, et sedavõrd suur, kallis ja oluline projekt viidaks ellu tuginedes tõepoolest kõigekülgselt põhjendatud analüüsidele ja lähtudes riigimehelikust suhtumisest,» kinnitasid hagile allakirjutanud.
Hagile on alla kirjutanud 16 eraisikut ning kaks külaseltsi Harjumaalt ja Raplamaalt.