Eesti pääses Brüsseli noomimisest, Prantsusmaa ja Itaalia aga mitte (1)
9. märts 2016, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti läbis Euroopa Komisjoni mullu novembris algatatud makromajandusliku tasakaalustamatuse kontrolli noomituseta; küll aga tuvastas Brüssel ülemäärast tasakaalustamatust Prantsusmaal, Itaalias, Portugalis, Bulgaarias ja Horvaatias.
Euroopa Komisjoni avaldatud hinnangu kohaselt ei esine Eestis vaatamata kiirele palga- ja eluasemehindade kasvule makromajanduslikku tasakaalustamatust, teatas komisjoni pressiteenistus.
«Eluasemehinnad on Eestis jõuliselt kasvanud, samas on see kooskõlas sissetulekute suurenemise ja kasvava nõudlusega. Eluasemete pakkumine peaks edaspidi kohanema taastuva nõudlusega,» teatas komisjon. «Hindade edasine kasv võib siiski ohustada reaalmajandust ja sellele tuleb tähelepanu pöörata.»
Komisjon alustas mullu novembris 18 euroliidu liikmesriigis majanduse analüüsimist, et tuvastada ülemäärast tasakaalustamatust. Tasakaalustamatust leiti seitsmes riigis, sealhulgas Soomes ja Rootsis, ülemäärast tasakaalustamatust viies.
Prantsusmaa ja Itaalia, euroala suuruselt teine ja kolmas majandus kannatavad ülemäärase tasakaalustamatuse all, teatas komisjon. Sama diagnoosi pani komisjon ka Portugalile ning eurot mittekasutavatele Bulgaariale ja Horvaatiale.
Makromajanduslik tasakaalustamatus esineb Hispaanias, Iirimaal, Madalmaades, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias ja Soomes.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul on eelmise aastaga võrreldes tänavu tasakaalustamatusega riike vähem. «Probleeme esineb aga endiselt ja need võivad muuta mitu liikmesriiki haavatavaks. Majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks on vaja struktuurireforme kiirendada,» ütles ta.
«Peamised mured on jätkuvalt kõrged võlatasemed nii riigi- kui erasektoris, haavatavused finantssektoris ja/või vähenev konkurentsivõime,» ütles Dombrovskis reporteritele.
Komisjoni koostatud analüüse hakkavad nüüd arutama liikmesriigid. Märtsis ja aprillis korraldab komisjon liikmesriikidega täiendavaid kahepoolseid kohtumisi ning aprillis peaksid liikmesriigid esitama riiklikud reformikavad ja stabiilsusprogrammi aruanded. Neile toetudes esitab komisjon eeldatavalt mais igale riigile ettepanekud ja suunised.