Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Endine hansapankur avab moodulmajade tehase

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Pindi Kinnisvara otsib Tallinna kinnistutel kohta moodulmajadest küladele.
  • Soome ehitusajakiri Betoni nimetas moodulmaja oodatavaks hinnaks 50 000 eurot.
  • Kodasema moodulmajadest asumid võiksid olla kasutuses büroode ja eluasemetena.
Kodasema juhatuse liikme Taavi Jakobsoni sõnul võib maja hinnataseme poolest võrrelda Tesla elektriautoga. | FOTO: Eero Vabamägi

Juba märtsis alustab Hansapanga asutaja Hannes Tamjärve suurosalusega Kodasema uuendusliku lahendusega pisikeste moodulmajade tootmist, mille müügiargumendiks Skandinaavia turul peetakse kontseptuaalset sarnasust Tesla elektriautodega.

Moodulmaja prototüüp Harku aiandi endise katlamaja kõrval, kuhu tuleb nende valmistamise tehas. | FOTO: Eero Vabamägi
Köögimooduli taga, teisel korrusel on parasjagu niipalju ruumi, et sinna mahub kaheinimese voodi. | FOTO: Eero Vabamägi

«Märkasime, et 5000 euroga on võimalik osta juba päris korralik auto, kuid sama raha eest saab ehituspoest vaid kesise kuurikese,» ütles Kodasema juhatuse liige Taavi Jakobson. «Süttisime ideest, et luua kõrgetasemeline moodulmaja, mida võiks nii tehnoloogia kui ka hinnataseme poolest võrrelda Tesla elektriautoga.»

Eelmisel nädalal alustas Tamjärvele, tuntud arhitektile Ülar Margile ja veel kuuele investorile kuuluv Kodasema Harku aiandi endises katlamajas just selliste moodulmajade tehase ehitamist. Pärast seda, kui märtsi lõpuks paigaldatakse tootmiseks möödapääsmatult vajalik sildkraana, hakkab tehas välja laskma kaks moodulmaja nädalas.

Tegemist on vaid 25-ruutmeetrise põrandapinna ja nelja meetri kõrguse hoonega. Rootsis lubati juba kaks aastat tagasi selliste ehitiste paigaldamist maja tagahoovi ilma ehitusluba taotlemata. Kodasema asutajate edulootused lähtuvad prognoosist, et Rootsis jääb 2020. aastaks puudu 400 000 eluaset, seda peamiselt 25–34-aastaste noorte seas, kes seni veel vanemate juures elavad.

Samuti usub Kodasema läbilööki nii Suurbritannias kui ka Taanis. Nende riikide elatustase peaks olema küllalt kõrge, et eestlaste loodud eriline moodulmaja teslalikult krõbe hind alla neelata.

Soome ehitusajakiri Betoni nimetas maja oodatavaks hinnaks 50 000 eurot, kuid Postimehega rääkinud ostuhuvilised ei välistanud ka 70 000–100 000 euro suurust maksumust.

Esimene moodulmajade müük võiks toimuda juba sellel kevadel Eestis. Pindi Kinnisvara kompab pinda, et rajada Tallinnas kasutult seisvatele kruntidele nn rendikülasid, mis võiks toimida büroodena või isegi omalaadsete noorteasumitena. Kesklinnas asuva rendiprojektina võiks uuenduslik moodulmaja Kodasema hinnangul oma maksumuse isegi kolme aastaga tagasi teenida.

«Otsime Kodasema majadele potentsiaalseid krunte, millest ühe kontseptsioonina tulevad kõne alla ajutised asumid, kuhu võiks kuuluda näiteks kaheksa või kaksteist sellist maja,» tunnistas Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Elmar Liitmaa.

«Suhteliselt kõrge hind määrab, et äärelinnas ei tasu see lahendus ära, kui tegemist pole just eriti kõrgväärtusliku asumiga. Need väikemajad peaksid asuma just kesklinnas või keskuse vahetus läheduses.» Kesklinnas ajutiste nn külade loomist soosib asjaolu, et Kodasema moodulmaja ei vaja vundamenti.

Renditeenuse pakkumine oleks Liitmaa sõnul Eestis tõenäoliselt üks väheseid kalli moodulmaja müügivõimalusi, sest konkureerivad majafirmad pakuvad palju odavamaid lahendusi, mille ostmine on eestlastele taskukohasem. «Siiski arvestada tuleb ka asjaoluga, et kui keegi on ehitanud funkstiilis elamu, siis selle õuele täiendav puidust väikeelamu kuidagi ei sobi,» lausus Liitmaa.

Hoolimata sellest, et Tallinna linnavalitsus ei näe pisikesi moodulmaju linnaehituses püsiva ärilahendusena, võttis linna peaarhitekt Endrik Mänd kasutuseta linnaruumi kiire hõivamise idee lahkelt vastu. «Mõte Kodasema majade paigutamisest Tallinna linnaruumi väärib kaalumist, sest tegemist on innovaatiliste moodulmajadega, mis sobivad energiasäästliku eluviisiga,» rääkis Mänd.

«Ajutise lahendusena võiksid Kodasema moodulmajadest asumid olla kasutuses nii büroode kui ka eluasemetena. Otseseid piiranguid ei ole, kuid iga lahendus tuleb vastavalt olukorrale eraldi üle vaadata.»

Moodulmaja ehituskvaliteet lubab seda ilma konstruktsiooni kahjustamata kokku panna ja mujale viia, mis võimaldab ettevõtte hinnangul soetamisel kasutada autoärile iseloomulikku liisinguteenust. Pangad peavad moodulmaja liisimist kaalumist väärivaks, kuid näevad siin ka takistusi.

«Liising on oma olemuselt tagatispõhine finantseerimislahendus, kus krediidi tagatiseks on finantseeritav objekt. Tagatise väärtuse hindamisel ei saa arvestada üksnes selle soetushinnaga. Oluline tähtsus on liisinguobjekti likviidsusel ja hinna kujunemisel järelturul,» selgitas LHV liisinguosakonna juht Erki Link.

«Kodasema toote puhul on täna veel keeruline hinnata, milliseks võivad nõudlus ja hind järelturul kujuneda. Põhimõtteliselt oleks sellise toote liisinguga finantseerimine võimalik, kuid enne järelturu väljakujunemist tuleks laenutaotlejal leida pangale sobivaid lisatagatisi.»

Kodasema moodulmajaga tutvunud jõukad eestlased oleksid seda omalaadset toodet valmis tavapärasest kõrgema hinnaga ostma juba ainuüksi edumeelse disaini tõttu.

«Tegemist on nutikalt komplekteeritud säästliku majaga, mida iseloomustavad ägedad disainielemendid. Oluliseks trumbiks selle maja soetamisel kujuneb kasutuslihtsus: ei ole vaja läbi käia bürokraatiakadalippu,» rääkis Kodasema maja ostmisest huvitatud Aivo Rosenberg. «Mina kasutaksin seda hoonet, mis püüdleb ligi 0-energia tasemele, mõne saare kaunis mererannas, kus ei tohi loodust kaevetöödega hävitada. Samuti tundub betoonist lahendus minu jaoks stabiilsema ja kindlamana kui sarnane puidust maja.»

Rosenberg, kellele kuulub tuntud katusefirma Toode, tunnistas, et kõnealuses moodulmajas ta kasu teenimise võimalust ei näe just kõrge hinna tõttu. «Kui eratarbijana osta, siis kõiki elemente silmas pidades korvab uuenduslikkus hinna juures tekkivad kõhklused,» lisas Rosenberg.

Kodasema moodulmaja Koda, milles saaks elada kaks inimest, katseprototüüp valmis septembris 2015 ja seda esitleti Tallinnas arhitektuuribiennaalil. Kui katseprototüübi transportimiseks läheb vaja kahte treilerit, siis idee kohaselt peab maja ära mahtuma ühte treilerisse nii, et see ei ületaks liiklusseaduses sätestatud gabariidipiiranguid. Maja monteerimine võtab aega 4–7 tundi, sest paneelid ühendatakse omavahel poltidega.

Maja esikülge kattev klaas on neljakihiline, et säästa energiat. Akna ette paigutatud kaks betoonist sirmi võtavad ära suvise liigse päikese kuumuse, kuid võimaldavad õhtupäikesel ja talvisel ajal päikesel majja sisse paista.

Betoon on siin nii konstruktsiooniks kui ka viimistluseks. Tavabetoonist kolm korda suurema tugevusega betoon valatakse vanadele purjedele, mis annavad edasi oma struktuuri. Proovimaja on valatud Peeter Saraškini purjedele.

Ettevõte kavatseb vähendada maja pindala 20 ruutmeetri peale, et see vastaks Eestis ilma ehitusloata püstitava hoone nõudmistele.

KOMMENTAAR

Henri Bekmann

Greencube’i juhatuse liige

Kahtlen, et Kodasema moodulmajast kujuneb hitt, mida ei jõua tellimuste täitmiseks juurde toota. Kui Kodasema vaatab Skandinaavia turule, siis ka seal käib väga tige hinnavõitlus. Kuigi Rootsis on palgad meie omadest palju suuremad, tuleb ainult hind ikkagi esimese asjana jutuks.

Alustasime 2014. aasta teisel poolel samuti väikese moodulmaja kontseptsiooniga. Meid kannustas idee, et teeme minimaja, kus kõik vajalik sees. Praeguseks oleme sellest kõik vajaliku välja võtnud ja paistab, et võtame varsti ka siseviimistluse välja, et inimest madalama hinnaga ostma motiveerida.

Kui võrrelda Kodasema maja meie omaga, siis meie toodame Volkswageneid ja nemad Lexuseid. Kodasema maja puhul on tegemist udupeene tehnoloogiaga, mis sisaldab detaile, mida paljud oskavad hinnata. Kuid müügi poolelt seisavad neil ees suured väljakutsed. Olen kuulnud, et tegemist võib olla 70 000–100 000-eurose maksumusega majaga. Meie majad maksavad oluliselt vähem ja toodame viis maja kuus.

Meie esimene nn supermaja maksis 24 000 eurot. Siis tuli üks mees ja ütles, et ehitab selle raha eest endale ise samasuguse. Kolme kuu möödudes tuli ta tagasi ja ütles, et ehitas 23 000 euroga, kuid ei arvestanud oma tööaega sinna sisse.

Alles nüüd võime öelda, et meile on tekkinud oma fänniklubi, kuid selle saavutamiseks pidime ka ettevõtte kontseptsiooni muutma, sest enamasti ei küsita paarikümne ruutmeetri suurust moodulit, vaid 40–80-ruutmeetrist maja.

Seetõttu ma arvan, et 25 m2 maja pole just nõudluse tipptoode. Valmistasime sellises mõõdus maksimaalselt elektrooniliste lisadega saunamaja, mis maksis 22 560 eurot. Maha oli seda väga raske müüa ja oli meil ligi aasta otsa käes. Nüüd ei julge me enam sellist maja enne müüki valmis ehitada.

Meie suudame tänu tootlikkusele oma toodete hinda allapoole viia. Kui paljud väikemajade ehitajad kasutavad odavama hinna ja tugevuse nimel metallkarkassi, siis meie peame Skandinaavias oma eeliseks just täiesti puidust maja – seal hinnatakse just naturaalset puitu.

Tagasi üles