Langusse vajunud Venemaalt pole viimasel ajal rõõmustavaid majandusuudiseid kõlanud. Ometi on tõusuteel üks näitaja, mis Vladimir Putinile kõige enam korda läheb – kõva valuuta reservid.
Miks Vladimir Putin naeratab? (2)
3. märts 2016, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. veebruari seisuga oli Vene keskpangal 379 miljardi dollari väärtuses välisvaluutat ja kulda – 29 miljardit dollarit rohkem, kui aprilli madalseisu ajal. Seega on Venemaa ainus suur tärkav turg, kus kasumit on kogetud, kirjutab Bloomberg Business.
Sel ajal kui Hiina ja Saudi Araabia kulutasid oma valuutade toestamiseks kümneid miljardeid dollareid, säilitas Moskva külma kõhu. Olles asjata raisanud 2014. aasta lõpus rubla stabiliseerimiseks 67 miljardit dollarit, pole Venemaa kulutanud antud eesmärgil enam kopikatki.
Ja tegelikult ostsid nad mullu kevadel valuutat juurdegi.
«Rublat ei stabiliseeriks ükski kogus reservi raha,» ütles veebruaris Vene keskpanga kuberneri esimene asetäitja Dmitri Tulin. «Oleks väga lihtne kogu laskemoon kiiresti ära kulutada, aga see annaks vaid ajutise Pyrrhose võidu.»
Keskpankuri kommentaaris kõlab Putini aastatagune kannapööre, kui ta otsustas Kremli sularahaga säästlikult ümber käia – maksku mis maksab. Riiklikust varafondist tehakse kulutusi vaid sellisel määral, et üldsumma ei väheneks.
«Reserve me ei põleta,» teatas Putin, kui keskpank rubla 2014. aasta detsembris vabaks lasi.
Nimetatud majanduslik eksperiment lähtub Putini veendumusest, et kuld ja kõva valuuta on Venemaa rahandusliku sõltumatuse parim garantii, kinnitavad temaga antud teemal vestelnud kõrged ametnikud.
Alates võimuletulekust aastal 2000 – mil Venemaal oli reservis vaid 13 miljardit dollarit – on Putin varud üles töötanud ning maksnud riigivõlga niivõrd usinasti, et see on nüüd surte majanduste seas üks väiksemaid.
«Vladimir Putin mõistis reservide jõudu aastail 2008-2009, kui ta tänu nendele kriisi ilma märkimisväärsete kaotusteta üle elas,» ütles tolleaegne rahandusminister Aleksei Kudrin, kes tänaseni riigipeale regulaarselt majandusalast nõu annab. «Kui me praegu väiksese reserviga jääksime, oleks see raske, kasvõi lihtsalt psühholoogiliselt.»
Veebruari lõpus soovitas grupp ärimehi Putinil keskpanga rahaga majandust turgutada. «Kulla- ja valuutareservid on keskpank loonud teisteks eesmärkideks, mitte jooksvate majandusprobleemide rahastamiseks,» pareeris Putin.