Brexit süütas norrakates unistuse suuremast vabadusest

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäed Norras. Foto on illustratiivne.
Mäed Norras. Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Brittide «jääme või väljume» referendumi lähenedes näeb ka Norra võimalusi end Euroopa Liidust distantseerida – olemata isegi liige.

Norra näide aitab mõista, kuivõrd keerukaks läheks Suurbritannial bloki mõju alt pääsemine ka pärast väljumist, kirjutab Bloomberg Business.

Kuigi norrakad on juba kahel korral Euroopa Liiduga liitumise maha hääletanud, on Norra siiki võtnud üle 75 protsenti selle seadustest, et pääseda ligi tulusale ühisturule.

Mõned Norra seadusandjad soovivad nüüd saavutada samasugust diili, nagu sõlmis Euroopa Liiduga Briti peaminister David Cameron, piiramaks liikmesriikidest tulnud töötajate sotsiaaltoetusi.

«Tänu Britanna kokkuleppele Euroopa Liiduga võiksime meie lahendada mõned oma küsimustest,» ütles valitseva konservatiivse erakonna liige ja parlamendi töö- ja sotsiaalküsimuste komisjoni esimees Arve Kambe. «Me tahame samu võimalusi, mis on brittidel tööga seotud toetuste vallas.»

Võõrtöölistele on naftarikkal Norral palju pakkuda. Oma 5,2 miljonile elanikule tagab Norra riiklikult rahastatud tervishoiu, vanematoetused ja sisuliselt tasuta hariduse.

Sellest tulenevalt maksab Norra nüüd immigrantidele toetusteks ligikaudu 223 miljonit krooni (25,8 miljonit dollarit) aastas, ütles Kambe.

Kambe selgitas probleemi olemust: suur osa sellest rahast saadetakse tagasi Poolasse, Bulgaariasse ja mujale, kus elu on odavam. Nimetatud kulutusi tuleks kohendada konkreetsete riikide järgi, ütles ta.

Euroopa Majanduspiirkonna liikmena panustab Norra praegu Euroopa Liidu poliitika rakendamiseks ja majandusliku ebavõrdsusega võitlemiseks blokis ligikaudu 860 miljonit eurot aastas – omamata seejuures praktiliselt mingit sõnaõigust.

Norra parlamendis on laienemas liikumine sidemete lõdvendamiseks Euroopa Liiduga. Keskpartei parlamendiesindaja ja eelmise valitsuse ministri Liv Signe Navarsete hinnangul on juhtivad poliitikud «aktsepteerinud kõike Brüsselist, kuigi nad ei pea, kasutades EMP lepet muutmaks meid võimalikult sarnaseks liikmetega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles