Uurimiskomisjon soovib kriminaalasja algatamist: Tallinna Sadam maksis Botnica eest liiga palju (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama uurimiskomisjon otsustas teha riigiprokuratuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks, sest kahtlustab, et jäämurdja Botnica ostmise otsustamiseks esitati ebaõigeid andmeid laeva hindamise kohta.
«Uurimiskomisjonil on töö käigus tekkinud kahtlus, et 2012. aastal AS Tallinna Sadama omandatud jäämurdja Botnica hindamist puudutavad andmed ei olnud õiged ja objektiivsed, mistõttu jäämurdja osteti tegelikust väärtusest kallimalt,» ütles uurimiskomisjoni esimees Artur Talvik.
AS Tallinna Sadam ostis jäämurdja MSV Botnica 50 miljoni euro eest. Merendusega seotud inimesed on aga hiljem väitnud, et tol ajal juba 14 aastat vana laeva eest tulnuks maksta vaid 30-35 miljonit eurot. Hinna puhul tasub meeles pidada, et laeva eluiga on 30-40 aastat ehk Botnica polnud Eestisse jõudes enam esimeses nooruses.
Komisjoni aseesimehe Andres Anvelti sõnul on kahtluse alus arvutifailide analüüs. «Ebaõigete andmete esitamise ajend võis olla maakleri teenusest saadav kasu,» lisas ta.
Laevade ostmisel-müümisel kasutatakse tavaliselt agendi abi, kes pooled omavahel kokku viib. Üldjuhul jääb agendi tasu 2-3 protsendi juurde tehingu hinnast.
Jama jäämurdjatega
Enne Botnica ostmist soovis Eesti riik endale päris uut jäämurdjat ehitada. 2014. aastal kirjutas Postimees, et Veeteede amet sõlmis 2007. aasta detsembris Soome firmaga Aker Arctic Technology (AARC) jäälõhkuja projekteerimise lepingu ja kandis ka kohe lihtsalt ettemaksuna firma arvele 1,28 miljonit eurot. Kuna masu tuli peale ja raha polnud, loobus riik jäälõhkuja ehitamisest. Osa makstud rahast jäigi soomlastele.
Botnica nimi jookseb kurioosumina läbi teisestki Postimehe loost, mis uue jäämurdja ehitamist käsitles. 2007. aastal juhtisid alluvad toonase majandusministri Edgar Savisaare tähelepanu mitmele põnevale faktile. Esiteks, hanke tingimustes antud kahe kuuga suudaks projekti luua vaid firma, kel see suures osas juba olemas. Teiseks, nii hange ise kui Akeri esitatud laeva projekt meenutabki väga, et mitte öelda kopeerib Soome hanget ja selle tulemusel sündinud laeva Botnica, mille ehitas Aker. Kolmandaks, hanke kohati ülidetailsed tingimused välistasid juba eos Eesti laevaehitajate ja -projekteerijate osalemise.
Nagu toonasest loost lugeda võib, jäid õhku kolm küsimust. Esiteks - ega veeteede ametis ometi hanke võitja ette otsustatud polnud? Ega Aker viimati müünud Eesti riigile uue projekti pähe maha suures osas vana projekti? Ning kas ülikalli mitmeotstarbelise jäämurdja ehitamine on põhjendatud, kui see võib maksta tavajäämurdjast üle kahe korra rohkem?
Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam moodustati mullu oktoobris. Uurimiskomisjoni eesmärk on välja selgitada, millised olid AS-i Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.
Komisjon esitab oma töö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2016. aasta 1. maiks. Kui komisjon leiab äriühingute juhtimise ja järelevalve korralduses puudusi, siis esitatakse Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele asjakohased ettepanekud.