77 000 eestimaalasel on kindel soov välismaale tööle minna
16. detsember 2010, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on 77 000 kindla välismaale tööleasumise sooviga inimest, kes on selleks teinud ka ettevalmistusi, nähtub sotsiaalministeeriumi tellitud küsitlusuuringust.
Neli aastat varem tehtud küsitluse andmetel oli selliseid inimesi umbes 36 000.
77 000st kindla välismaale tööleasumise sooviga inimesest on selleks konkreetseid ettevalmistusi nagu keeleõpe või tööle kandideerimine teinud 43 000.
15 protsenti nendest, kes on teinud konkreetseid ettevalmistusi välismaale tööleasumiseks, soovib Eestist lahkuda alatiseks, näitab tänavu kevadel 1511 tööealise inimese seas tehtud küsitlus.
«Eesti tööjõu-uuringute andmetel töötas 2009. aastal välismaal 19 000 inimest, kellest tuhatkond olid 2008. aastal töötud. Tõenäosus, et nad oleksid rakendust leidnud Eesti tööturul, ei ole kuigi suur,» kirjutab Brit Veidemann küsitlusuuringu põhjal valminud sotsiaalministeeriumi poliitikaanalüüsis. «Ka seekordse uuringu tulemustest selgub, et välismaal töötamise kogemusega inimestest olid 10 protsenti enne välismaale tööleasumist töötud. Seega võib väita, et töötajate suurenenud mobiilsus ja tööturgude avamine on aidanud Eesti majanduses šokke leevendada.»
«Siiski ei ole kadunud mure noorte ja oskustööliste pikaajalise väljarände pärast,» lisab Veidemann. Tuleb arvestada, et rahvaarvu vähenemine väljarände tõttu mõjutab pikas perspektiivis Eesti majandust ja ühiskonda negatiivselt, sest väljaränne võimendab rahvastiku vananemise protsessiga kaasnevaid probleeme.
Samas tuleks noorte inimeste soovi ennast välismaal täiendada suhtuda Veidemanni sõnul soosivalt, sest laienenud silmaring ja tulemuslikum töö peaksid pakkuma huvi ka kohalikele tööandjatele.
Teisalt on empiirilises kirjanduses on kinnitust leidnud näited, nagu ei panustaks välismaal töötanud oma teadmiste ja oskustega koduriigi konkurentsivõime suurendamisse. «Poolas, kus väljarännet on palju uuritud, ei ole lühiajaline töömigratsioon mõjutanud väljarändaja hilisemat karjääri kodusel tööturul positiivselt, sest välismaal täidetud tööülesanded ei tõstnud tema kvalifikatsiooni,» toob Veidemann näite. «Sarnast tendentsi võib aimata ka siinse uuringu tulemuste põhjal, mis näitavad, et kõrgema oskustasemega inimesed oleksid valmis välismaal töötama madalamatel ametipositsioonidel kui Eestis.»
Küsitlusuuringu tulemustest lähtuvalt soovitab Veidemann riigil asetada suurema rõhu struktuurse tööpuuduse leevendamisele, pöörata rohkem tähelepanu täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe arendamisele ning küsimusele, kas ja kuidas riigi poliitika julgustab välismaal töötavaid inimesi Eestisse naasma.
Samuti peaks Veidemanni sõnul suuremat tähelepanu pöörama teavitustööle, et inimesed tunneksid oma õigusi ja kohustusi juba enne välisriiki tööleasumist. Uuringu tulemused nimelt näitavad, et väljarändekavatsustega inimesed on praegu halvemini informeeritud kui varem ning kasutavad teabe kogumiseks piiratud kanaleid, peamiselt saadakse teavet tuttavatelt.