Vitsur: ärevad teated maailmast pärsivad uute laenude võtmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriisist tingituna on inimesed muutunud ettevaatlikuks, lisaks pärsivad Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul pidevalt maailmast tulevad ärevad teated inimeste riskivalmidust.
Sellega, et praegu liiga vähe laenatakse, Vitsur nõus ei ole. «Ei saa öelda, et liiga vähe laenatakse. Varem laenati liiga palju, seega on uusi laene raske juurde anda,» arvas Vitsur.
Mõned inimesed kaotasid Vitsuri sõnul laenuralli järel kõik ja teised teenindavad laene, mille tasumine käib neile üle jõu. Tõusu aastatel kasvasid palgad 14-20 protsenti aastas. Kui palgad aga ei kasva, ei saa laenudega koormatud inimesed ka uusi projekte ette võtta.
Eesti suure laenukoormuse üks probleeme on Vitsuri sõnul see, et see tekkis väga kiiresti, 2-3 aasta jooksul. «Eestis toimunud laenuplahvatus ei olnud läbi kaalutud, vaid pigem massikäitumine. Laenatud raha eest saadi ka väga vähe. Hinnad olid liialt kõrged ja näiteks ehituskvaliteet väga madal,» nentis majandusekspert.
«Reaalsuse tajumine on uuele generatsioonile vajalik. See aitab ära hoida mulli tekkimist, kus ülikooli lõpetaja võttis juba enne esimese palga saamist miljonilise laenu,» sõnas Vitsur.