Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suurvallandamine Keilas: käis pauk ära ja oli vaikne

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Soomes asuv PKC Group koondab Keilas 600 inimest, enamikus keskealised naised.
  • PKC Euroopa ja Lõuna-Ameerika arendusosakond jätkab Eestis saja töötajaga.
  • Eestlasest väikeaktsonäri sõnul teeb soomlastest juhtkond heitlikke otsuseid.
PKC tehase tööliste suitsunurk leidis eile tavapärasest sagedamat kasutamist, sest uudis töökoha peatsest kaotamisest tegi seni nii kindlana tundunud elu nautinud inimeste meele mõruks. | FOTO: Mihkel Maripuu

Tehasehoone külge suitsetajatele ehitatud puur oli ainuke koht, kust eile hommikul valusa uudisena koondamisteadet kuulnud juhtmeköidiseid valmistava PKC töötajad said võimaluse ajakirjanikega suhelda.

Kümme aastat Keilas veoautode juhtmeköidiseid tootvat PKC Eestit juhtinud Merle Montgomery pidi eile alla neelama oma karjääri kibedaima pilli – teatama kuuesajale töölisele vallandamisest. | FOTO: Mihkel Maripuu

«Näete, press ongi juba kohal, kas keegi soovib meediatäheks saada,» viskavad suitsetavad naised trellide vahelt vene keeles nalja.

Meediatäheks ei soovi mitte keegi. Kõik puuris istujad hoiavad selga kaamera poole, et jääda lojaalseks firmale, kes just äsja on neile teatanud masskoondamisest. Töötajaid oleks justkui instrueeritud, et räägib vaid ettevõtte juht Merle Montgomery.

Ainukese töötajana võiks olukorda kommenteerida ametiühingu usaldusisik, kuid ainult kirja teel, sest tal on kurk haige.

Kümme aastat ettevõtet juhtinud Montgomery räägib pikalt ja soravalt. Jääb mulje justkui kasutaks ta lauseid valuvaigistina. Mida keerulisem lause, seda vähem valutab.

«Rahvusvahelisel turul tegutsev PKC Eesti peab pikas perspektiivis konkurentsis püsimiseks otsima tootmisvõimalusi riikides, kus on konkurentsivõimelisemad tootmiskulud ja paindlikumad tööjõuturu võimalused,» ütleb Montgomery.

Siis korraldab ajakirjanik skandaali ja haige kurguga ametiühingu usaldusisik tuuakse välja. Kvaliteedikontrollijana töötav Virve Gross sosistab, et olukorra dramaatilisus pole temale ega ka kolleegidele veel kohale jõudnud.

Postimehe ajakirjanikuga ühes Tallinna kohvikus kohtunud PKC pikaajaline töötaja Mia seevastu räägib, et ehkki ametlikult jagati koondamisteated kätte alles eile hommikul, aimasid inimesed halba juba varem.

Vallandamised algasid mullu novembris. «Märk oli seegi, et 25. aastapäeva pidu PKC ei pidanud,» lausub tehases 20 aastat töötanud Mia. «Käis pauk ära ja oli vaikne. Küsimusi ei esitatud.»

Praegu Mia sõnul PKC inimestele uusi töövõimalusi silmapiiril ei paista. Suur osa vallandatavatest on juba saatnud oma elulookirjeldused samas tööstuspargis tegutsevale valguslahenduste tootjale Glamoxile.

Kuid paljud on PKCsse tööle tulnud perekonniti, näiteks nii ema kui ka tema kaks last. Niimoodi käsikäes uude töökohta edasi sammuda pole aga kuigi tõenäoline. «Ma olen nüüd tööturul saadaval. Kummaline tunne on,» räägib Mia. «Ma ei tea, mida ma tahan teha. Ma olen teinud neid autojuhtmeid ja teeksin neid edasi.»

Seda, et autojuhtmete tegemine ja eriti Keilas tuleb PKC töölistel alatiseks ära unustada, kinnitavad kohalikud ettevõtjad, kelle sõnul pole nende linnas vabu töökohti. Tööd tuleb otsida mujalt.

«Harju Elektril pole praegu PKCst koondatutele tööd pakkuda, sest tegeleme keerukate automaatikaseadmete tootmisega, mis eeldab juhtmeköidiste koostajatest kõrgemat kvalifikatsiooni,» lausub Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla.

Ka üle 100 töötajaga AS Draka Keila Cablesi juht Tarvo Leppik kinnitab, et tema ettevõttel pole tööd pakkuda, kuna PKC tehases töötavad peamiselt naised. Draka vajab aga füüsiliselt tugevaid mehi.

Samas pole koondatavatel seni tõepoolest veel põhjust ahastusse langeda, sest PKC kavatseb juba maikuus korraldada töötukassa abil Keilas töömessi. «PKC Eesti aitab omalt poolt kaasa, et kõik meie töötajad oleksid toetustest, ümberõppest ja turul pakutavatest töökohtadest hästi informeeritud ning leiaksid endale kiiresti sobiva töö,» lausub Montgomery.

Juba käärib varrukaid üles ka Harju Elekter, kellele kuulub juhtmeköidiste tehase hoone – nende tulu sõltub paljuski sellest, et plekist tööstushoone liiga kauaks tühjaks ei jääks. Suure tõenäosusega kolib PKC alles jääva müügi- ja arendusüksuse sadamale ja lennujaamale lähemale Tallinnasse ning Keila tehasehoone jääb uusi üürnikke ootama.

«Meile pole seni küll teatatud PKC soovist oma insener-tehnilise üksusega mujale kolida. Loodame leida sinna uusi üürnikke Soomest,» selgitab Palla.

«Harju Elektri maine on hea ja PKC töötajate maine samuti. Ma arvan, et läheb nii, nagu läks Haapsalus, kus me leidsime PKC asemele Soome autotööstuste ringkondadest uued üürnikud. Töökohti tekkis küll varasemast vähem, kuid hoone ei jäänud tühjaks.»

Soomes asuv PKC kontserni juhatus avalikustas eile, et sulgeb tuleva aasta märtsis Keila tehase ning viib tootmise üle Leedus ja Venemaal asuvatesse tehastesse. Vastavalt tellimuste üleviimise rütmile koondab ettevõte aasta jooksul järk-järgult 613 inimest.

PKC Eesti annab tööd 707 inimesele, kelle seas on nii juhtmeköidiste tootmise kui ka kontserni Euroopa ja Lõuna-Ameerika regiooni keskuse töötajad. Ettevõtte töötajatest ligi 80 protsenti on naised ja 20 protsenti mehed. Töötajate keskmine vanus on 43 aastat ja keskmine staaž 9,5 aastat.

Kõige rohkem töötab PKC tehases Keila linnast pärit inimesi – 223. Keila vallast käib tööle 59 inimest, teatas ettevõte BNSile. Paldiskist käib tööle 86, Vasalemma vallast 70, Tallinnast 35, Nissi vallast 33, Haapsalust 26 ja Padiselt 22 inimest.

Eestis jätkab PKC Euroopa ja Lõuna-Ameerika regiooni keskuse arendamist, andes tööd ligi sajale inimesele, kes tegutsevad inseneriteaduse, tootearenduse, toodete lansseerimise, IT, finantside, personalihalduse, müügi, ostu ja hanke valdkonnas.

2014. aasta augustis sulges PKC tehase Haapsalus ja koondas 350 inimest. Samal aastal teenis PKC Eesti äriregistri andmetel ligi 139 miljoni euro suuruse käibe juures ligi 12 miljonit eurot kasumit.

Aasta varem 10,5 miljoni euroga kahjumis olnud emafirma PKC Group teenis mullu 18,3 miljonit maksueelset kasumit, teatas ettevõte Helsingi börsile. Nagu mullugi, maksab grupp tänavu aktsia kohta 0,7 eurot dividende.

PKC teatas Helsingi börsile, et jätkas mullu tootmise konsolideerimist Brasiilias ja Euroopas. Brasiilias koondati tootmine ühte tehasesse, Euroopas suurenes tootmine uutes tehastes Leedus ja Serbias.

KOMMENTAARID

Endel Palla

Harju Elektri nõukogu esimees

Ma ei kiida Soome juhtkonna otsust heaks, sest nad vaatasid seda langetades vaid ühte rida – tööjõukulusid. Nad ei arvestanud, et oleme 25 aasta jooksul välja koolitanud suure hulga asjatundlikke ja soome keelt oskavaid töötajaid. Nüüd peavad nad tootmist üle viies sedasama tegema Leedus ja Venemaal.

Ma saan aru, et autotööstuse hinnapressing on praegu väga tugev, kuid me peaksime hoopis selja sirgeks lööma. Kuid Soome juhtkond on teinud viimastel aastatel järjest mitu heitlikku otsust, hüpates ühest riigist teise ja ühest piirkonnast teise. Nad avasid tehase Pihkvas ja siis loobusid sellest. PKC tehas Venemaal Karjalas Kostomukšas on hoopis midagi muud kui Keilas. Samuti oleks tööjõukulude poolest olnud odavam toota Pihkvas, sest Kostomukšas tuleb töötajatele maksta nn põhja koefitsienti, mis teeb tootmise kallimaks.

Virve Gross

PKC ametiühingu usaldusisik

Märgid, et PKC asjad võivad minna halvasti, ilmnesid eelmise aasta lõpus, kui varem Keilas täidetud tellimused suunati ettevõtte Leedu tehasesse. Koondamisteade tuli šokina, sest ettevõte ja omanikud on meid seni kohelnud väga hästi, tööd on olnud palju ja me oleme end tundnud kindlalt. Nii mulle kui ka kolleegidele pole uus olukord veel päriselt kohale jõudnud ning hakkame alles nüüd seda läbi mõtlema. Praegu loodame, et mõni teine tootmisettevõte tuleb siia PKC asemele.

Tagasi üles