Pank kiusab ettevõtjaid internetipangas ülipika ankeediga
6. veebruar 2016, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja Tõnu Runnel kurtis Twitteris, kuidas SEB pank laseb Euroopa Liidu rahapesureeglite raames kõigil ettevõtjatel netipangas pikki vorme täita. «Nii pikki, et salakoodid aeguvad, vorm jääb täitmata,» sõnas ta.
Viimastel kuudel on üsna palju kirjutatud pankade eraklientidest, kes kurdavad, et pangad küsivad neilt ebameeldivalt palju andmeid, nüüd siis selgub, et lisaandmeid peavad sisestama ka ettevõtjad.
SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et pankadel on seadusest tulenev kohustus tunda oma kliente ning saada aru klientide tegevusest. Juriidiliste isikute kliendiandmetest on SEB pank sellest aastast alates küsinud tema sõnul täiendavat teavet passiivse tulu ning tegeliku kasusaaja kohta. «Passiivse tulu kohta teabe küsimise kohustus tuleneb pankadele maksualase teabevahetuse seaduse alusel kohalduvast OECD ülemailmsest aruandluse standardist. Tegeliku kasusaaja kohta palub pank kliendil edastada täiendavat teavet (tegeliku kasusaaja sünnikoha riigi kohta), et täpsemini hinnata kliendiga seonduvaid riske,» rääkis Gavronski. Muus osas tema sõnul neil olulisi muudatusi toimunud pole.
SEB selgitusel on ülidselt pankadel teabe kogumise põhjusteks nii rahapesu tõkestamisega seonduvad kohustused kui ka maksualase teabevahetuse seadusest tulenevad kohustused. Riikidevaheline maksualane teabevahetus võimaldab vähendada maksudest kõrvalehoidmisega tekkivad kahjusid ning näeb selle eesmärgi saavutamiseks ette maksuametite vahelise mitteresidente puudutava teabevahetuse.
«Põhjused, miks pangad paluvad klientide abi rahapesu ja terrorismi tõkestamisel, ei vaja tõenäoliselt enam laiale üldsusele põhjalikku selgitust – eesmärgiks on turvalisem ning õiglasem majandus- ning elukeskkond ning Eesti finantssektori usaldusväärsus,» ütles Gavronski.
SEB küsib juriidilistelt isikutelt jätkuvalt teavet, mis võimaldab juriidilise isiku panga jaoks identifitseerida; samuti kogume teavet kliendisuhte eesmärgi, kliendi tegevusalade- ja koostööpartnerite kohta. Lisaks on pangal oluline teada, kes võivad juriidilist isikut esindada, millised on juriidilise isiku peamised omanikud ja tegelikud kasusaajad ning kas mõni nendest isikutest võib olla seotud avaliku võimu funktsioonide täitmisega (nt olla valitsuse või parlamendi liikmeks või kõrgemaks riigiametnikuks).
«Lisaks regulatsioonidest tulenevatele kohustustele on õigeid andmeid tihti tarvis ka praktilistel põhjustel ja on ka kliendi enda huvides, et pank saaks temaga vajaduse korral ruttu ühendust. Näiteks kui pangal on alust arvata, et kliendi pangakaardi andmed on kopeeritud ja pank on kaardi kasutamise blokeerinud. Nii on vaja inimest ruttu teavitada ja õiged andmed tagavad selle, et kliendiga saadakse võimalikult kiiresti ühendust,» lisas Gavronski.
«Loodame klientide koostööle ja mõistmisele ning täname abi eest parema majandus- ning elukeskkonna loomisel,» ütles ta.
Sessiooni aegumise kohta ütles Gavronski, et kui ID-kaardiga internetipanka sisse logida, siis püsib kliendi sessioon aktiivne seni, kuni see on arvutis. Kuna teiste autentimisvahendite korral ei saa olla kindel, et klient on veel arvuti taga, siis sessioon aegub ja turvakaalutlustel palutakse koodid uuesti sisestada.