Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pangad teenivad endiselt prisket kasumit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Pangad säilitavad kasumlikkust efektiivuse abil
  • Swedbanki juht Robert Kitt sõnas, et panku tuleks hea töö eest tunnustada
  • Kõige suurema kasumi teenis eelmisel aastal SEB
FOTO: Pm

Pankade kasum kasvab mühinal, hoolimata pangajuhtide kurtmisest üha suurema hulga kulukate reeglite üle ja peaaegu olematust intressimäärast.

Eesti Panga statistika järgi teenis pangandussektor eelmisel aastal 608 miljonit eurot puhaskasumit, mis oli peaaegu kaks korda enam kui 2014. aastal ning jääb vaid 53 miljoni euroga alla pankade 2011. aasta koondkasumile. Tol aastal oli koondkasum 661 miljonit eurot, mis on jäänud rekordiks tänini. Toonasest hiigelkasumist üle poole andis Swedbanki Läti tütarfirma müük emapangale. Kui toda finantstehingut mitte arvesse võtta, oleks pankade kogukasum 2011. aastal olnud 325 miljonit eurot ja eelmise aasta kogukasum kõigi aegade suurim.

Eesti Panga ökonomisti Mari Tamme sõnul andsid üle poole, täpsemalt 56 protsenti kasumist tütarettevõtetest teenitud dividendid. Dividenditulu arvestamata oleks puhaskasum olnud 11 protsenti väiksem kui aasta varem.

«Puhasintressitulu teeniti 2015. aastal laenude baasintressimäära languse tõttu aastataguse ajaga võrreldes nelja miljoni euro võrra vähem. Selle korvas aga teenustasutulu, mis oli üheksa miljonit eurot suurem kui aasta varem,» sõnas Mari Tamm pressiteate vahendusel. «Dividenditulu arvestamata vähenes pangandussektori tulukus varade suhtes 1,2 protsendini, mis on Euroopa Liidu riikide hulgas endiselt üks suurematest,» lisas ta.

Danske Bank Eesti juht Ivar Pae ütles, et kapitali tootlikkus väga palju suurenenud ei ole ning püsib enam-vähem samal tasemel. Kasumi säilitamiseks ajavad pangad taga aga efektiivsust.

«Üks on automatiseerimine ja teine kulude kokkuhoid,» sõnas Pae. «Möödunud aastal langes äripanganduse kulubaas kümmekond protsenti. Põhiline on efektiivsuse otsimine läbi automatiseerimise ja töö ümberkorraldamise. Sealt ongi tulnud kasumi säilimine. Ei ole nii, et pank ei pea tulemuse säilimiseks tööd tegema ega organisatsiooni kriitiliselt vaatama.»

Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt lisas, et panku tuleks hea töö eest tunnustada.

«Leian, et tuleb tunnustada pankade suutlikkust säilitada kasumlikkus sedavõrd keerulises olukorras. Ühelt poolt ei taha ilmselt ükski hoiustaja kuulda, et pank ei saa oma ülesannetega hakkama ning tema varaga ei käida ümber vastutustundlikult,» põhjendas Kitt.

«Teiselt poolt, kui pank teenib kasumit ning seda jaotada otsustab, võidab kogu ühiskond. Möödunud aasta on Eesti maksutulu seisukohast hea näide. Mõelda tasub ka sellele, kes on aktsionärid, kellele pank kasumit jaotab, ja millist kasu see laiemalt teenib. Kohatu on keskenduda vaid otsesele kasule Eestis,» lisas ta.

Kitt viitab 400 miljonile eurole erakorralistele dividendidele, mida Swedbank Eesti omanikule maksis ning millelt tasus riigile sada miljonit eurot tulumaksu. Suur erakorraline tulumaks oli ka peamine põhjus, miks Swedbanki kasum kahanes 62 protsenti, 59,2 miljoni euroni. Aasta varem oli meie suurima panga kasum olnud peaaegu saja miljoni euro võrra suurem – täpsemalt 156 miljonit eurot.

Suure kasumilanguse tõttu ei olnud Swedbank mullu Eestis suurima kasumi teeninud pank, vaid selleks sai SEB, kes teatas eile, et kasum jäi üle-eelmise aastaga võrreldes samale tasemele – 75,5 miljonile eurole.

Nagu öeldud, ei ole konkreetsete pankade majandustulemuste juures arvesse võetud tütarfirmade tulu, vaid jutt käib kitsalt pangandusest saadud kasumist.

Neljast suuremast pangast kasvas ainsana Nordea panga kasum – 18 protsenti, 43,3 miljoni euroni. Nordea Eesti juht Petri Nikkilä lausus pressiteate vahendusel, et rekordiliselt madalate eurointresside tõttu on kasvanud hüppeliselt klientide huvi säästmise, investeerimise ja pensionikogumise vastu. Sealhulgas valivad nii jae- kui ka ärikliendid järjest enam mitu finantsinstrumenti, näiteks riske maandavaid tooteid.

Nordea Grupp tegi eelmisel aastal otsuse luua siia uus tugiteenuste keskus, mis alustab tööd kevadel.

«See tähendab suure hulga töökohtade loomist kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele,» täpsustas Nikkilä.

Tagasi üles