Ungari parlament kiitis heaks kohustuslikesse erafondidesse paigutatud pensioniraha riigistamise, pöörates ringi 1998. aasta reformi ja ärritades investoreid.
Ungari tühistas pensionireformi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus võeti vastu suure häälteenamusega eile õhtul – vaid veidi pärast seda, kui Euroopa Komisjon jõudis Poolaga esialgsele kokkuleppele, mis võib veenda teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike Ungari eeskuju mitte järgima.
Ungaris on kolmesambaline pensionisüsteem, mis koosneb riiklikust ning kohustuslikust ja vabatahtlikust erapensionist. Nagu mitmed teisedki arenevad Euroopa majandused, võttis Ungari mitmesambalise pensionisüsteemi 1990. aastate keskel kasutusele selleks, et süsteemile pikaajalist jätkusuutlikkust tagada.
Hiljem on need riigid aga kurtnud, et Euroopa Liidu reeglid karistavad neid ebaõiglaselt nende reformide eest võla ja puudujäägi arvestamisel. Eriti teravaks läks olukord Ungaris, kui uus paremtsentristlik valitsus edasised kasinusmeetmed hülgas ja kasvu edendamiseks hoopis makse kärpima asus.
Kuna valitsus nüüd sisuliselt sunnib kodanikel 3 triljonit florintit (ca 10 miljardit eurot) kohustuslikku erapensioniraha riigile üle kandma, saab ta seeläbi kärpida riigivõlga, mis on praegu 80 protsendiga SKTst regiooni suurim.
Ungari valitsus leppis juba varem kokku riiklike maksete peatamise suhtes erasüsteemi 14 kuuks, mis võimaldas kanda tänavu ette 3,8-protsendilise eelarvepuudujäägi ning prognoosida tulevaks aastaks «standardset» alla 3 protsendi taset.
Ministrid väitsid, et kolme samba süsteem ei olnud jätkusuutlik, kuna tuleval aastal ootas riiklikku pensionisüsteemi 900 miljardi florinti suurune puudujääk.
Kriitikud ütlevad aga, et ülalmainitud liigutus võimaldab valitsusel lihtsalt korraks kerge vaevaga eelarvedefitsiiti vähendada, ilma et oleks vaja rakendada valulikke struktuurseid reforme. Ning seades pikemas perspektiivis ohtu kogu süsteemi.
Turuosalised ütlevad, et samm võib nõrgestada kohalikku kapitaliturgu, kuna erapensionifondid on peamised riigivõlakirjade ja aktsiate ostjad.
Ungari erapensionifondide liit on tõotanud uue seaduse kohtu kaudu vaidlustada.
Mured, et ka teised rahanappuses vaevlevad valitsused pensionireforme ümber pöörama hakkavad, leidsid eile mõnevõrra leevendust. Nimelt jõudsid Poola ja Euroopa Komisjon kokkuleppele, mis põhimõtteliselt võimaldab Brüsselil näidata üles suuremat paindlikkust riigi poolt erapensionifondidesse tehtud rahaülekannete arvestamisel eelarvepuudujäägi kontekstis.
Samas aga ei võimalda kokkulepe ei Poolal ega teistel reformitud pensionisüsteemidega riikidel pensionikulutusi täiel määral võlast ja puudujäägist maha arvata.
Tänavu kannab Poola erapensionisüsteemi üle 24 miljardit zlotti, lisades eelarvepuudujäägile 2,5 protsenti ja tõstes selle ilmselt 7,9 protsendi peale SKTst.
«Poola valitsus sai palju vähem kui nõudis. Ja isegi kui nad pensionite pealt armu saaksid, oleks vajadus eelarvet kärpida ikka väga suur,» ütles Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen.
Kuna Poola laenuvajadused ei muutunud, vaeb valitsus jätkuvalt erinevaid võimalusi, kuidas riigi pensionikoormat kergendada.
Majandusminister Waldemar Pawlak pani ette peatada ülekanded pensionisüsteemi erasambasse. Teised ametnikud piirduksid süsteemi putitamisega: näiteks pannes töötajad oma pensione osaliselt ise rahastama, selle asemel, et nende palgast praegustele pensionäridele raha maksta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.