Mis on «sügav töö» ning kuidas tegi see Bill Gatesist maailma rikkaima inimese?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Georgetowni ülikooli professor Cal Newport kirjutab oma uues raamatus «Deep Work» sellest, kuidas võime ühele ülesandele jäägitult pühenduda aitas Bill Gatesil tõusta maailma ülirikaste hulka, kirjutab Business Insider.
1975. aasta veebruaris kirjutas Gates, kes toona oli Harvardi ülikooli teise aasta tudeng, kannatlikult rida rea järel koodi, millest sai kaks kuud hiljem loodud Microsofti esimene tarkvara. Gates, tema äripartner Paul Allen ning Harvardi matemaatikatudeng Monte Davidoff veetsid toona kaks nädalat järjest ülikooli laboris. Gates oli seejuures eriti järelejätmatu, loobudes isegi eksamiteks õppimisest, et tarkvara nullist üles ehitada.
Allen kirjeldas seda tuntud elulookirjanikule Walter Isaacsonile 2013. aastal järgnevalt:
«Bill jäi varastel hommikutundidel terminali kõrvale magama. Ta võis keset koodiridade sissetoksimist sõna otseses mõttes lauale vajuda, nii, et nina puudutas klaviatuuri,» meenutas Allen. «Peale ühte või kahte unetundi ärkas ta üles, jõllitas ekraani, pilgutas paar korda silmi ning jätkas täpselt sealtsamast, kus tal kirjutamine pooleli jäi.»
Newporti sõnul on tegu suurepärase näitega «sügavast tööst», mis aitas Gatesil tippu jõuda juba kahekümnendates eluaastates. Professor defineerib seda nähtust kui «professionaalseid tegevusi, mis on läbi viidud häirimatus keskkonnas, mis lubab inimesel keskenduda ning viia oma kognitiivsed võimed nende maksimumpiirini. See omakorda loob uut väärtust, suurendab inimese oskusi ja võimeid, kuid samas on seda üsna keeruline korrata.»
Selleks, et oma Gatesi puudutavat väidet tõestada, viitab Newport Isaacsoni 2014. aastal ilmunud raamatule «The Innovators».
«Üks oskus, mis eristas Gatesi Allenist, oli keskendumisvõime,» kirjutas Isaacson. «Alleni mõtted liikusid pidevalt mitmete ideede vahel, samas kui Gates oli pigem ühest asjast jäägitult haaratud.»