Vitsur: kui hästi läheb, tõusevad hinnad veel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on hinnatõus paratamatu, kui tahame oma elujärjega Euroopa keskmiste riikide hulka jõuda.
Mida edukamad oleme, seda rohkem eksportivaid ja lisandväärtust tootvaid ettevõtteid meile Vitsuri sõnul tuleb. Seda kõrgemaks lähevad palgad, kuid seda kallimaks muutuvad ka kaubad.
«Me ei looda tõenäoliselt niipea jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, aga kusagile Euroopa keskmiseks tahaks saada küll» sõnas Vitsur.
Selleks on meil aga vaja Elcoteqi ja Ericsoni tehaste kõrvale 20 uut Skype'i. Siis tulevad Vitsuri sõnul ka 10 000-12 000- krooniste palkade asemel ka 20 000-kroonised palgad, millega paratamatult käib kaasas ka hinnatõus.
«Peame arvestama ka seda, et hinna määravad turu muutused ning selle aasta teisel poolel on toiduainete turg olnud pingeline. Teraviljasaak oli sel aastal vilets, lisaks hakkas majandusel veidi paremini minema ja tänu sellele nõudlus suurenes. Need kaks tegurit andsid tõuke hinnatõusule,» sõnas Vitsur.
Hinnad liiguvad alla ainult turu survel, kui turule uut kaupmeest ei tule, ei ole Vitsuri sõnul ette näha ka hindade langemist kuna turu tasakaalu naljalt ei rikuta. Nii kaupmehed kui tootjad kannatasid eelmistel aastatel kahjumit ning peavad nüüd võlgadega toime tulema.
«Kõik kauplusteketid Maximast Selverini kasvatasid võidu oma müügipindu. Mitte keegi ei ehita aga oma raha eest. Ka tootjad olid kriisi ajal surve all kuna kallines nii kütus kui tooraine,» nentis majandusekspert.
Hinnatõus on paratamatu ning lähtub ka muutustest maailmaturu. Esiteks on tõusnud toiduainete hinnad maailmas, kriisist väljumiseks trükitakse rahajuurde ning Aasia majanduste kasvades suureneb ka nõudlus. Selle kõigega käib Vitsuri sõnul paratamatul kaasas kiirenev hinnatõus.
Statistikaameti andmetel mõjutas hinnatõusu eelmise aasta novembriga võrreldes kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,6-protsendiline kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole ning millest omakorda üle poole andis piimatoodete 19,7-protsendiline ja köögivilja 40,6-protsendiline hinnatõus.