Töörühm otsib Eesti majanduskasvu pärssivaid elevante

Erkki Raasukese juhitav töögrupp peab peaministrile andma nõu, kuidas majandusseisakust üle saada. Foto: Jaanus Lensment

Majandusekspertide kokkukutsuja Taavi Rõivase sõnul seadis ta töörühma eesmärgiks pakkuda välja ideid, kuidas Eesti jõuaks Põhjamaade elatustasemeni, ilma tähtaega seadmata.

Mida saab vast loodud majandusarengu töörühm siis paremini teha kui muud institutsioonid, arvamusliidrid, analüütikud? Igasugustest majanduskasvu piduritest ja klaaslaest on räägitud juba mitu aastat, lahendusi on ka välja pakutud.

Kui keegi ootab, et sellest töörühmast sünnib kolm spunki või suurepärast ideed, mille me nelja nädala jooksul pärast töörühma tegevuse lõppu ära teeme ja majanduskasv on tagasi 5+ protsendi juures, siis see ei saa niimoodi olla, see on ilmselge.

Aga ma arvan, et see formaat on hea, et peaminister kustub debatti arutlema inimesi, kes on valmis kaasa mõtlema. Me ei hakka looma uut Eesti põhiseadust, meie peamine roll on asju omavahel läbi arutada ja viidata sellele, et mõni asi tuleks ehk ära lõpetada või mõnda asja peaks tegema natuke rohkem.

Mine tea, aga ma kõhklen, kas suudame ühegi originaalse ideega välja tulla. See ei ole vast eraldi eesmärk. Kindlasti on praegune protsess selles mõttes hea sildade põletamine, et kui sa ikkagi palud kümne inimese käest abi, siis sul on ka vastutus see abi vastu võtta, selle järgi mingil moel joonduda.

Oleks taktikaliselt väga niru, kui pärast tööd öeldakse, et tänan väga, aga me ei kuula või me ei võta midagi teha. See tähendaks, et abi küsija on endale leidnud kümme häälekat kritiseerijat.

Ma olen nõus väitega, et meil ei ole ideedest puudust – neid on kuhjaga. Aga ma arvan, et on palju vasturääkivusi ja on raske valida, millega edasi minna ja millega mitte. Ma arvan, et oleme muutunud ka üsna kehvaks elluviijaks: me oleme takerdunud või tardunud paljudes asjades. Sellise grupi kokkukogumine tekitab ka mingis mõttes survegrupi, et mõned seisma jäänud asjad taas liikvele lükata.