Iirimaa eraldab iseenda päästmiseks 17,5 miljardit eurot ja vabastab seega Euroopa Liidu ressursse juhuks, kui Portugal või teised kriisides vaevlevad liikmesriigid abi peaksid vajama.
Iirimaa aitab iseennast 17,5 miljardi euroga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iiri panus 85 miljardi euro suurusesse päästepaketti võetakse valuutareservidest ning riiklikust pensionireservi fondist, kus oli septembri lõpu seisuga 24,5 miljardit eurot.
Pärast suuri vaidlusi võeti samuti vastu otsus, et Iiri pankade eelisvõlakirjade omanikud kahju kandma ei pea. «Eelisvõlakirju alla ei hinnata,» ütles ELi majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn.
Rehn ütles, et Iirimaa peab maksma keskmiselt ligikaudu 6 protsenti intresse. See number põhineb üldlevinud turuintressidel, millele on lisatud 300 baaspunkti.
Iirimaal õnnestus komisjonilt ja IMFilt ka üks mööndus välja võidelda: eelarvepuudujäägi SKTst 3 protsendi piiresse surumise tähtaega lükati aasta võrra edasi. Vastavalt paketi tingimustele tuleb seda nüüd teha aastaks 2015.
Kõige viimases järjekorras saidki paika intressimäärad, nende üle oli ELi ametnikel ja Iiri valitsusel nädalavahetusel väga palju nääklemist.
Rahandusministrid arutasid eile ka Portugali ja Hispaania olukorda, samas hoiduti neid riike ametlikes avaldustes mainimast. Mõlemad maad käivitasid möödunud nädalal riiklikud kampaaniad endi eristamiseks Iirimaast.
Iiri abipakett on esimene kord, kui ELi ja IMFi poolt maikuus pärast Kreeka päästmist kokkupandud kriisifond käiku lastakse.
Samas loodi niivõrd suur fond just nimelt selleks, et veenda investoreid, et seda ei ole vaja iial kasutada.
IMFi osa Iiri paketist on 22,5 miljardit eurot, Euroopa Liit annab 45 miljardit eurot. Euroopa panusest tuleb pool finantsstabiilsuse mehhanismist, mida haldab komisjon ja mida toetatakse ELi eelarvest. Ülejäänu tuleb fondist, mida rahastavad 16 eurotsooni liiget, lisaks ka Suurbritannia,. Rootsi ja Taani kahepoolsete laenudega.
Suurbritannia annab kahepoolse laenuna 3,84 miljardit eurot, lisaks 3,1 miljardit eurot fondi raames ehk ligikaudu 3 protsenti sellest summast. Rootsi laen on 598 miljonit eurot, taanlased panevad omalt poolt mängu 393 miljonit.
Vaidlus selle üle, kas võlakirjade hoidjad kahju kandma panna või mitte, oli eile väga intensiivne. Poliitiliselt oleks see Iirimaal populaarne olnud, kuid Euroopa liidrid hakkasid muretsema, et see võinuks turud taas närvi ajada – just siis, kui viimaseid üritatakse maha rahustada, et kriisile piiri panna.
Just hirm, et kriis võib levida, oli ka üks põhjusi, miks ELi raha võimalikult vähe välja käidi. Diplomaadid on üldiselt seda meelt, et Portugali abiks oleks süsteemis raha olemas, kuid Hispaania tarvis tõenäoliselt mitte.
Mõlema nimetatud riigi laenuvõtmise kulud jätkasid tõusu ka pärast Iiri kasinuspaketi väljakuulutamist. Mis näitab, et Euroopa võlakirjad valmistavad investoritele jätkuvalt peavalu.
Kas Euroopa liidrite järjekordne jõupingutus ka vilja kannab, selgub käesoleva nädala turusündmuste käigus. Rehn üritas asjade arengut juba ette paika panna ja ütles, et «Iiri abi peaks turud kindlasti maha rahustama».
Copyright The Financial Times Limited 2010.