Eestis on käibel olnud rekordarv eri rahasid

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks ja pool aastat pärast eurole üleminekut on ringluses veel ligi 50 miljoni väärtuses kroone.
Kaks ja pool aastat pärast eurole üleminekut on ringluses veel ligi 50 miljoni väärtuses kroone. Foto: Urmas Luik

Ajaloolane Jaak Valge kirjutab, et kui koostada edetabel Euroopa ühiskondadest, kus 20.-21. sajandil on ametlikult käibel olnud kõige rohkem erinevaid rahasid, siis on Eesti selles esikohal.

Valge märkis, et viimased 17 aastat, mil käibel on kroon, on üks pikim ühe raha perioode Eestis viimasel sajandil, vahendas ERR-i uudisteportaal.

«Rahakarussell algas Vene tsaaririigi hiilguse kokkuvarisemisega Esimese maailmasõja ja Vene revolutsioonide käigus, millega koos tuhmus ja vajus peale kiiret agooniat minevikku ka tsaarirubla,» tõdes Valge.

1918. aasta lõpus, mil suuremas osas Eestis kehtis Eesti vabariigi võim, tunnustati Eestis ametlike maksevahenditena nii Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid ja Saksamaa poolt okupeeritud territooriumide tarvis välja antud Ida-Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid.

1919. aastal tuli käibele Eesti mark, mis teised valuutad kõrvale lükkas, kuid mis 1924. aasta stabiliseerimise käigus krooniga asendada otsustati ja 1928. aastal ringlusse tulnud Eesti kroon devalveeriti Suure majanduskriisi käigus.

Järgmised käibeletulnud rahad märkisid võõrvõimude perioode – Nõukogude rubla, esialgu märtsini 1941 kõrvuti krooniga, Saksa Ostmark, taas Nõukogude rubla, mille väärtus ja välimus kahel korral muutus, kuni 1992. aastal Eesti vabariigi uued kroonid ja sendid taas käibele tulid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles