Putin sai Saksamaal jäise vastuvõtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin, kes Berliinis Euroopa Liidu ja Venemaa ühtse vabakaubandusala ideed propageerimas käis, sai võõrustajate poolt jäise vastuvõtu osaliseks.
Teravalt ELi regulatsioone ja Vene investorite suhtes valitsevat üldist vaenulikkust kritiseerinud Putinile võimaldati vaid lühike, poole tunni pikkune vestlus Saksa kantsleri Angela Merkeliga, kes ülalmainitud initsiatiivi moka otsast kiitis – ehk sellele sisuliselt kriipsu peale tõmbas.
Saksa valitsus ütles, et vabakaubanduspiirkonna mõte «on ju väga huvitav» ning pakub mõtteainet. Merkel ütles omalt poolt, et Venemaal on veel ees palju tööd oma majanduse moderniseerimise ja piiride avamisega.
Kantsleri kriitikat dubleeris ka juhtiva Saksa-Vene kaubanduskoja Ost-Ausschussi esimees Klaus Mangold, kes kutsus Putini valitsust üles tegema lõppu tollibarjääridele ja viisapiirangutele ning koostama «uusi plaane» oma majanduse avamiseks.
Putini visiit kõige tähtsama kaubanduspartneri juurde pidi eelduste kohaselt kujutama endas katset Venemaale rohkem välisinvesteeringuid meelitada.
Selle asemel rõhutas Putin, kuidas Venemaa on teinud «peaaegu kõik» selleks, et liituda Maailma kaubandusorganisatsiooniga, ning kulutas peamise osa oma energiast ELi ründamisele, mida kirjeldas kui Vene investeeringute «tupikut».
Putini sõnutsi kujutavad ELi uued regulatsioonid, mis keelavad energiatarnijatel samaaegselt selle turustamisega tegeleda, endast Gazpromi-sarnaste ettevõtete «röövimist».
Ta süüdistas ELi liikmesriike selles, et viimased «virutavad otse Vene investorite nina all uksi kinni».
Merkel andis vastu, et «Venemaa omad piirangud ei teeni just koostöö edendamise huve».
Putini külaskäiku ümbritsev jäine atmosfäär oli teravaks kontrastiks tema endise personaliülema ja tänase presidendi Dmitri Medvedevi viimasele visiidile juunikuus.
Medvedeviga, kes paigutati öömajale valitsuse luksuslikku külalistemajja nimega Schloss Meseberg, sõi Merkel koos lõunat ning vestles temaga tundide kaupa Venemaa moderniseerimise teemadel.
Kuigi Venemaa välispoliitikat kujundab president, on Putin Vene süsteemis siiski Merkeli otsene ametivend, kes ühtlasi vastutab majanduspoliitika eest.
Nagu teada, peetakse teda endiselt ka kõige mõjuvõimsamaks poliitikuks, kes vabalt 2012. aastal taas presidendiks pürgida võib.
Saksa valitsus on teinud kõik soojade suhete arendamiseks Medvedeviga, keda Berliinis nähakse kui endisest bossist liberaalsemat meest nii sotsiaalses kui majanduslikus plaanis.
Samas saavad Saksa analüütikud aru, et praegune president on Vene lähedaselt kokkupõimunud võimutandemis nn noorempartner.
Putin ise veetis Berliinis palju rohkem aega endise kantsleri Gerhard Schröderi kui Merkeli seltsis.
Läänemere alla rajatava Nord Streami naftajuhtme nõukogu esimeheks «tõusnud» Schröderiga lõunastas Putin ka nooblis Berliini restoranis.
Copyright The Financial Times Limited 2010.