Eriliselt valminud asju meisterdavad sooja südamega inimesed

Juuli Laanemets
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poes müüakse eranditult käsitööd, mida on valmistanud erivajadusega inimesed.
Poes müüakse eranditult käsitööd, mida on valmistanud erivajadusega inimesed. Foto: Maarja Küla

Maarja Küla 40 elanikku ja 20 puudega inimest väljastpoolt küla osalesid kuuekuulises projektis, kus said töökoolituse puidutöö, savitöö, haljastuse, aianduse või vaibakudumise erialal. Küla töökodades valminud käsitööd müüakse Maarja Küla Põlva poes ja Tartu Lõunakeskuse butiik-töötoas. Koolituse eesmärgiks oli õpetada puuetega inimestele uusi tööharjumusi, et nad paneksid proovile oma võimeid ning valiksid võimalusel sobiva elukutse, millega jäädagi tegelema.

Maarja Külas töötav projektijuht Natalja Alp ütles, et osalejaid projekti polnud raske leida, sest tollal, viis aastat tagasi, polnud avatud tööturul neid võimalusi, mis täna. Teema oli uudne ja projekti vastu tunti suurt huvi. See andis paljudele võimaluse ja põhjuse kodunt välja tulla. Osalemine erinevates töötubades tõi nende inimeste päeva mõtestatud tegevuse ja lootuse hakata ise raha teenima. «Tööharjutust pakkusime nii Maarja Küla elanikele kui ka ümberkaudse piirkonna inimestele. Nende seast olid enamik intellektipuudega, kuid osales ka vaegkuuljaid ja -nägijaid, samuti leidus eluraskustesse sattunud inimesi,» kirjeldas Alp kursusel osalenuid. «Enamik kursuslasi Maarja Külast oli eelnevalt omandanud Räpina aianduskoolis kutsehariduse abiaedniku erialal. Loogiline samm oleks neil olnud edasi minna avatud tööturule, kuid pidasime siiski vajalikuks anda neile projekti kaudu esmased teadmised töötegemisest ja tööl käimisest, mis omakorda tagaksid kindlama püsimajäämise avatud tööturul. Täna võime julgelt väita, et sellised koolitused on puudega inimestele olnud tööharjumuste kujundamisel väga oluliseks võimaluseks ja motivatsiooni leidmiseks ning heaks hüppelauaks tööturule pääsemiseks.»

Tasapisi tekib usaldus

Alt ütles, et tööandjate tagasiside on olnud erinev. «On palju selliseid, kes on äraootavad, et las keegi teine katsetab ja on neid, kes on skeptilised. Aga süda läheb soojaks, kui kuuled, et mõni korteriühistu või koristusfirma on võtnud endale puudega inimese tööle. Neid tööandjaid, kes puudega isiku tööle võtab, ei ole endiselt palju. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on asi paranenud,» selgitas Alt. «Tahaks rõhutada, et töölevõtmisel annab tööandjale puudega inimese tugisüsteemi olemasolu julgust ja kindlust juurde.»

Alti jutust selgus, et paraku paljud inimesed «ei oska» suhelda erivajadusega inimesega: kardavad neid ja tunnevad ebakindlust, sest ei tunne puudest tulenevaid vajadusi ja iseärasusi. Aeg-ajalt vajab puudega inimene motiveerimist, reeglite ja ühiskonna normide meelde tuletamist, tihti soovib selline inimene ka abi isikliku elu probleemide lahendamisel, nende probleemidega peakski tegelema tugiisik, mitte tööandja.

Tööandja hirmude vähendamiseks sõlmitakse Maarja Küla ja tööandja vahel leping – mitte konkreetse puudega inimese ja tööandja vahel. Tööandjal on sel juhul garantii ja teadmine, et töö saab tehtud ka siis, kui konkreetsel inimesel on mingil põhjusel tagasilöögid tekkinud. Maarja Küla aga jälgib ja juhendab töötegijaid.

Alt toob hea näitena Tartus asuva Rimi kaupluse, kus Maarja Küla elanik töötab juba kaks aastat kärupaigaldajana. Noormehel on olnud raskeid aegu, segadusi, ebaõnnestumisi. Õnneks on poe töökollektiiv olnud mõistev ja püüdnud teda igati aidata ja toetada. «Meie omalt poolt oleme ka kogu aeg noormehele toeks. Seda nimetataksegi tugevaks toetusvõrgustikuks, mis on kandnud vilju. Teine hea näide on Dorpat SPA hotell, kus üks noormees töötab toateenindajana. Tugi ja abi noormehe tööellu integreerimisel on hotelli tugiisiku ja juhtkonna julgustav ja soosiv käitumine,» meenutas Alp. «Tööandjad on maininud, et kollektiivis, kus töötab nõrgemate võimetega inimene, on paranenud üksteise mõistmine, märkamine ja on rohkem hoolivust teineteise vastu.»

Tööandjad rõhutavad, et palgates puudega inimest, tuleb alguses kindlasti planeerida ringi puudega inimese juhendaja tööaeg ja koormus, nii on harjumine kollektiivi ja tööga sujuvam. «Tööandja võiks olla julgem ja juba enne töösuhte algust rääkima tööst ning julgustama tööleasujat kõnelema oma probleemidest ja erivajadustest, sest nii hoitakse ära hilisemad lahkhelid,» sõnas Alp.

Maarja Külal on Tartu Lõunakeskuses oma käsitöötoodete pood-töötuba, kus  igapäevaselt valmistavad kohapeal tooteid  4–5 intellektipuudega inimest. Aastatega on käsitööpoe sortiment laienenud. Müüakse puidust ja savist tooteid, erinevas mõõdus kaltsuvaipu, pehmeid kaisuloomi ja palju muud põnevat. «Lisaks enda töökojale võtame müügile ka teiste piirkondade puudega inimeste käsitööd. Meil kehtib nõue, et kogu toodang, mis poes müügil, peab olema valmistatud puudega inimeste käsitööna,» tutvustas Alp. «Ostjale püüame kaasa rääkida loo toote valmistajast või selle valmimisest. Selline lähenemine annab võimaluse ostjal paremini mõista puudega inimese pingutusi ja tahet teha midagi hästi, midagi omamoodi. Kindlasti annab lugu selle toote loojast kaasa teadmise, et antud tootesse on pandud head mõtted ja soovid, annab teadmise, et puudega inimese käsitööd endale soetada ja teistele kinkida on hea mõte. Meie käsitöökodade toodete tellijateks on ka firmad, kes valivad meilt kingitusi oma klientidele, märkimist väärib jõulukaartide hoogne tellimine. Tellimusi täites on meie inimesed alati meeldivalt ärevuses ja ka tähtsust täis. On neile ju usaldatud väga vastutusrikas töö, seda tehakse hoolikalt, innustunult. Siinkohal tahan kindlasti ära märkida, et Maarja Küla ootab erinevatelt Eesti firmadelt hanketellimusi.»

Töökoolitus loob võimalusi

Maarja Küla puidutöö-, savitöö- ja haljastustöö meistritele on tänaseks kõrvale tekkinud sellid, kes kõik on saanud tuule tiibadesse just projekti kaudu. Õpitud tööoskused võimaldavad neil oma tööga raha teenida. Lisaks neile suundus pärast projekti avatud tööturule neli inimest, teised vajasid tööharjutuste kinnistumiseks veel kolm-neli aastat lisaaega.

Ülejäänud kursuslased jätkasid tööd Maarja Küla Kaitstud töö keskuses. Paljud osalevad erinevate hangete täitmisel.

Rohkem mõistmist

  • Valikuliselt müüakse Maarja Küla tooteid üle Eesti: Villapais Tallinnas, R & S Käsitöösalongis Räpinas, Jaani kirikus Tartus, Põlva Toiduaidas, Põlva E-Ehituskeskuses, Põlva Mööblimajas ja hooajaliselt Taevaskojas ja Rõuge Kunstikuuris. 
  • Maarja Küla on Sotsiaalsete Ettevõtete võrgustiku liige.
  • Puudega inimeste motivatsioon ja tahe teha tööd on väga erinev. Näiteks mõned väljastpoolt Maarja Küla projektiga liitunud osalejad loobusid tööharjutustel käimisest väites, et «päris» töö on liiga raske ning vaevanõudev. Nad tahtsid pigem vaba aja tegevusi kui reaalset tööd. Põhjuseks võis olla  toetava tugivõrgustiku puudumine, puude eripära või kodus istumisega tekkinud võõrdumus. Neil oli raske mõista tööaega ja selle sihipärast kasutamist. 
  • Maarja Külas käib elu, töö ja vaba aeg käsikäes, võetakse rõõmuga osa kõikidest projektidest, hangetest, uutest algatustest, minnakse hea tujuga kartulipõllule, sügiseti üheskoos lehti riisuma. Noored tugevad poisid naudivad rasket füüsilist tööd Tartus Juhani puukoolis. Üks tütarlaps on näiteks nii agar tööd tegema, et tema põhiline mure on, et tema töö käsitöökojas ära ei kaoks. Ta on nõus päevad läbi töökojas tegutsema.
  • Maarja Küla elanikud oskavad ennast ja teisi tööle häälestada ja motiveerida. Taolisi lauseid: «Tiiu, sa oled täna nii ilus; tööle, tööle, siis tuleb ka armastus,» kuuleb Maarja Külas tihti.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles