VKG soovib ressursi- ja saastetasude ajutist kaotamist (1)
26. jaanuar 2016, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Keemia Grupp (VKG) soovib, et riik langetaks tagasiulatuvalt mitmed õli tootmiseks kasutatava põlevkivi ressursi- ja saastetasud ajutiselt nulltasemele ning kehtestaks seejärel koefitsiendisüsteemi, mille alusel riik maksaks madala maailmaturu naftahinna juures õlitootjate peale.
«Hetkel on põlevkiviõli tootjad maksustatud tööjõumaksudega, aktsiisidega, keskkonnatasudega, mis sisaldab ressursitasu ja saastetasu ning teiste maksudega. Tänasest maksukoormusest üle poole moodustavad keskkonnatasud, mis ei arvesta rahvusvahelisel turul toimuvat ning põlevkivisektori eripära,» kirjutasid VKG juhatuse liikmed Ahti Asmann ja Meelis Eldermann asjaomastele ministritele.
VKG juhtide hinnangul puudub praeguses keskkonnatasude süsteemis paindlikkus. «Keskkonnatasude süsteem ei tohiks kaasa tuua tagajärgi, mille tulemusel ei ole kodumaise ressursi kasutamine otstarbekas ja võib kaasa tuua ajalooliselt väljakujunenud tööstusharude sulgemise ja sellega seonduva suuremahulise töökohtade kaotuse või olulise konkurentsivõime languse,» seisab kirjas.
Paindliku maksustamise osas märgivad Asmann ja Eldermann, et kuna põlevkiviproduktid kõige erinevamates kasutusvaldkondades konkureerivad konventsionaalse naftaga, on nende hinnangul riigil otstarbekas teha maksusüsteem, kus tasud tõusevad, kui maailmaturu naftahind on kõrge ning põlevkivitööstuste olukord leeveneks, kui naftahind on madal.
«Tulenevalt põlevkiviõli tootmise kõrgest maksukoormusest ning toornafta kriitiliselt madalast hinnast maailmaturul, teeme ettepaneku viia sisse keskkonnatasude koefitsiendid, millega korrigeeritakse kehtivaid ressursi- ja saastetasusid sõltuvalt brenti nafta hinnast,» seisab kirjas. Koefitsiendiga 1 oleksid tasud naftahinna puhul 80 ja 90 dollarit barrel.
«Brent hinnataseme puhul 80 dollarit barrelist ja enam võimaldab põlevkivisektoril kehtiva maksukoormuse juures teha hädavajalikke investeeringud, tagamaks ettevõtete pikaajalise elujõulisuse. Kasumi teenimise võimalust [sellel naftahinna tasemel] Viru Keemia Grupil veel ei teki, tulenevalt viimaste aastate märkimisväärsetest investeeringutest tulenevatest kapitalikuludest,» märgivad VKG juhid.
Brenti hind 55-75 dollarit barrelit tähendaks nende sõnul, et põlevkivisektori ettevõtted suudavad lühiajaliselt kohanduda turuolukorraga, koondades töökohti ning vähendades investeeringuid. Kasutataks puhvreid tulevaste investeeringute ja pangalaenude tasumise arvelt, kuid pikaajaliselt viib säärane töökohtade vähenemiseni ja sektori hääbumiseni. Sellises olukorras oleksid koefitsiendid 0,3–0,65.
«Brenti hinna juures 55 dollarit või madalamal ei ole põlevkivi energeetilise ressursina maailmaturul konkurentsivõimeline ning ressursi- ja saastetasusid jätkusuutlikult põlevkivisektoril maksta ei ole võimalik. Maksukoormuse jätkumine viib sektori kiirele kokkutõmbumisele koos vastava maksutulu kadumisega,» seisab kirjas. Sellises olukorras peaks Asmanni ja Eldermanni hinnal koefitsient olema 0 ehk ressursi- ega saastetasusid maksta ei tuleks.
Madalama ehk 40-dollarilise naftahinna puhul sooviksid VKG juhid aga, et koefitsient oleks negatiivne. «Brenti hinna langemisel alla 40 dollarit barrelist taseme on mõistlik riigil toetada põlevkivisektorit määral, mis vastab makstud tööjõumaksude kulule, tagamaks Ida-Virumaal töökohtade säilimise ja stabiilse sotsiaal-majandusliku olukorra,» teatasid Asmann ja Eldermann.
«Negatiivse koefitsiendi rakendamise täpne mehhanism tuleb välja töötada. Alates hinnast 20 dollarit barrel saavutavad tööjõumaksud ja arvestuslikud [negatiivsed] ressursi- ja saastetasud võrdse väärtuse ja selles olukorras riik maksutulu ei saa, kuid säilivad töökohad ja riigil puudub vajadus täiendavatele sotsiaalkulutustele,» seisab kirjas. Selles olukorras oleks koefitsient -0,4.
Kuni keskkonnatasude koefitsiendi printsiibi ja mehhanismi kehtestamiseni teevad Asmann ja Eldermann aga ettepaneku kehtestada tagasiulatuvalt ehk selle aasta 1. jaanuarist õlitööstuses kasutatava põlevkivi ressursitasu, ladestamistasu ja SO2-heitmete määraks 0 eurot tonnist.
Teisipäeva pärastlõunal oli brenti nafta hind 30,4 dollarit barrelist. Viimasel kahel nädalal on naftahind kõikunud vahemikus 28–32 dollarit barrel.
Viru Keemia Grupp teatas jaanuaris, et koondab nafta jätkuva märkimisväärse hinnalanguse tõttu 500 töötajat. Pärast koondamisi jääb ettevõttes tööle umbes 1500 inimest, ütles VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko BNS-ile.