SEB: ärev algus aastale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
23. jaanuar 2016 15:55
Mihkel Nestor | FOTO: Jaanus Lensment

2016. aasta on alanud ärevalt. Usaldamatus Hiina majandusstatistika vastu ja nafta hinna täiendav langus on odava raha toel kiirelt kasvanud aktsiaturgudel kaasa toonud müügipaanika, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Hoolimata valitsevast ebakindlusest, ei ole Eestis põhjust meeleheiteks. Meie peamiste kaubanduspartnerite olukord on varasemast parem ja Euroopa makronäitajad liikumas pigem paremuse poole.

Teisipäeval avaldatud IMFi majandusprognoosi uuendus kärbib ootusi maailmamajanduse selleaastasele kasvule. Võrreldes varasemalt prognoositud 3,6 protsendiga, kasvab ennustuse kohaselt maailma SKP 2016. aastal 3,4 protsenti. Hoolimata negatiivsest korrektsioonist on tegemist siiski kiirenemisega – IMFi hinnang 2015. aasta majanduskasvule on 3,1 protsenti.

Prognoosi langetamise peamiseks põhjuseks on probleemid arenevatel turgudel. Toorainete, eriti nafta, hind on püsinud oodatust madalamal tasemel, mistõttu on nende ekspordist elatuvate riikide tulud tugevalt langenud. Huvitav on muutunud narratiiv: kui veel mõned aastad tagasi sai tõeline majanduskasv olla mõeldav vaid arenevatel turgudel, kelle kasvav nõudlus kapitalikaupade järele toetas kiratsevat Euroopat, siis nüüdseks on vähemalt lehepealkirjades olukord vastupidine. Kõigest hoolimata tuleb oodatavalt ka sel aastal 70 protsenti maailma majanduskasvust just arenevatelt turgudelt.

IMFi hinnangul peaks Euroala majandus kasvama nii 2016. kui 2017. aastal 1,7 protsenti ning võrreldes eelmise prognoosiga on ootusi selleaastasele kasvule isegi tõstetud. Põhiosas jääb eurotsooni majanduskasv toetuma Saksamaa tugevusele, kuid ka Hispaania majandus on väheneva tööpuuduse tõttu aina enam hoogu juurde saamas. Kuigi maailmakaubanduse kasvu aeglustumine survestab eksportijaid, aitab puudujääke tasakaalustada sisetarbimise kasv, mida toetab odav nafta ning Euroopa keskpanga ekspansiivne tegevus.

Samal ajal on madalad toorainehinnad ja ebakompetentne majanduspoliitika tõuganud kunagise investorite lemmiklapse Brasiilia 4 protsendini küündivasse majanduslangusesse. Sarnased mured koos välispoliitilise vastasseisuga on kahandamas ka Venemaa majandust, millele IMF prognoosib 2016. aastaks 1 protsendi suurust langust. Samas püsib nafta hinnaliikumiste osas üleval suur ebakindlus, mistõttu võib tegelik langus olla prognoositust suuremgi.

Muutused Hiina majanduses tekitavad ebakindlust

Hiina senine majanduskasv on suuresti põhinenud ekspordil ning investeeringutel uutesse tehastesse, masinatesse, kinnisvarasse ja infrastruktuuri. WTO andmetel moodustas Hiina eksport 2014. aastal maailma koguekspordist juba 12,7 protsenti. Paratamatult ei ole nii suurel riigil võimalik jääda lõputult kaubamahtusid suurendama, mistõttu on sisetarbimise tähtsuse suurenemine riigi majanduskasvus olnud ette teada juba pikemalt. Olemasoleva tootmisvõimsuse piisavus, koos kallineva tööjõuga, tähendab, et varasemas tempos ei saa jätkuda uute tehaste rajamine ning tootmistehnoloogia soetamine.

Tänaseks on raugenud ka finantskriisi järgselt alanud tohutu investeerimisbuum infrastruktuuri ja kinnisvarasse, mis tähendab, et Hiina vajab varasemast vähem tooraineid ning kapitalikaupasid.

Riikidele, kes seni Hiinat nende kaupadega varustasid, on ümberorienteerumas kodumaisel tarbimisel põhinevale majanduskasvule kahtlemata valulik. Eriti tuntav on Hiina turu kahanemine metallitootjate jaoks. Kui 2000ndate alguses moodustas Hiina osakaal maailma metallinõudlusest 10-20 protsenti, siis viimastel aastatel kasvas see üle 50 protsendi globaalsest kogunõudlusest. Viimasel ajal toimunud nõudluse vähenemine on alandanud näiteks rauamaagi hinda võrreldes tippaegadega 2011. aastal 4-5 korda.

Lisaks tooraineimportijatele ei rõõmusta Hiina muutunud majandusmudel ka mitmeid arenenud majandusega riikide masina- ja tootmistehnoloogia tootjaid, kelle jaoks on Hiina olnud pikalt tähtis sihtturg. Samas on läbi aastate kasvanud Hiina võimekus end ise vajalikuga varustada, mis on sundinud tootjaid leidma uusi turge. Hiina nõudluse vähenemist aitab kompenseerida ka arenevate riikide sisetarbimine.

Sellegipoolest on vähemalt Hiina enda statistikat uskudes toimunud üleminek plaanipäraselt ja suudetud on vältida SKP kasvu liialt järsku aeglustumist. Nädala alguses avaldatud andmete kohaselt kasvas Hiina majandus 2015. aastal 6,9 protsendi võrra, mis on küll viimase 25 aasta aeglaseim kasv, kuid vastavuses analüütikute varasemate ootustega. Seetõttu on puhkenud paanika börsidel veidi ootamatu, kuid arvestades Hiina elanikkonna vähest osalust aktsiaturgudel, ei tohiks see mõjutada majapidamiste tarbimist.

Kuidas mõjutab maailmas toimuv Eestit?

Et keskmine eestlane omab aktsiaid tavaliselt vaid läbi oma II pensionisamba, siis ei puuduta börsidel toimuv aadrilaskmine inimeste sissetulekuid otseselt. Küll võib negatiivne foon omada kaudset mõju, sundides nii inimesi kui ettevõtteid olema otsuste langetamisel senisest ettevaatlikum. Madalate toorainehindade negatiivset mõju on kõige selgemalt tundnud Eesti põlevkivitööstus ja seal töötavad inimesed. Sarnaselt Ameerika Ühendriikides kildakivist naftat tootvatele ettevõtetele, on madal hind sundinud kokkuhoidu otsimas ka Eesti tootjad, kes on tootmise peatanud vanemat tehnoloogiat kasutavates tootmisüksustes, mis ei suuda tänase hinnataseme juures olla konkurentsivõimelised.

Kuigi kindlaid andmeid selle kohta on raske hankida, võib kütuse madal hind olla mõjutanud ka Eesti metallitööstuse tulemusi. Metalltoodete tootmise tegevusalal tegutsevad mitmed ettevõtted üksikute suurtellimuste põhjal ja muuhulgas on tootjatele varasemalt tööd andnud ka mitmed kütuse- ja energeetikasektoriga seotud ettevõtted. Kui 2015. aasta esimeses pooles kasvas metalltoodete tootmismaht aastavõrdluses 11 protsenti, siis perioodil juuli-november oli haru toodanguindeks 7 protsendi võrra miinuses.

Sarnaselt võib spekuleerida, kas infrastruktuuriinvesteeringute vähenemine Hiinas ja mitmel teisel areneval turul, on põhjustanud toodangumahu languse Eesti telekommunikatsioonielektroonika tööstuses, mis küll ise tooteid lõpptarbijatele ei ekspordi, kuid täidab olulist rolli globaalses tootmisahelas. Eesti koguekspordis on Hiina tähtsus marginaalne – 2015. aasta 11 kuu põhjal 1,2 protsenti.

Nafta hinna languse mõju Eesti majanduskasvule on püüdnud modelleerida Eesti Pank, kelle arvutuste kohaselt oli Eesti 2015. aasta SKP 0,5 protsenti suurem, kui see oleks olnud ilma kütuse odavnemiseta. Peamiselt avaldus nafta odavnemise positiivne mõju eratarbimises, mis kasvas eelmisel aastal püsihindades enam kui 5 protsenti. Tõenäoliselt panustas odav kütus mõnevõrra ka Eesti eksporti, võttes arvesse asjaolu, et enamus meie peamistest kaubanduspartneritest on nafta netoimportijad. Samas ei võta keskpanga arvutused arvesse Venemaa suunalise ekspordi kadu ja tõenäoliselt ei oodatud ka niivõrd raskeid tagajärgi Eesti põlevkiviõlitööstusele.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL