Oviir: alustava äriühingu liikme toetus ei kaota ebavõrdsust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. jaanuar 2016 10:52
Ettevõtlusminister Liisa Oviir. | FOTO: Marko Saarm / Sakala

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul ei kaotaks justiitsministeeriumi plaan asendada äriühingu liikme töötuskindlustushüvitis alustava äriühingu liikme toetusega ära isikute ebavõrdset kohtlemist, kuna on mõeldud ainult alustavatele või siis tegevust jätkavatele äriühingute juhtidele.

«Ettevõtja stardiabi ja stardilaenu antakse meil juba mitmest asutusest – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kredex, Töötukassa, Leader, põllumajandusregistrite ja informatsiooni amet (PRIA). Ühe järjekordse toetuse lisamist ei saa lugeda mõistlikuks, seda enam, et 2016 on riigiauditi aasta ja tegelikult tuleks vaadata kuidas struktuure kokku tõmmata ja valitsemiskulutusi vähendada. Iga toetuse haldamine loob uusi kulusid,» ütles Oviir BNSile.

Lisaks ei kaotaks toetussüsteemi loomine Oviiri sõnul täielikult ikkagi isikute ebavõrdset kohtlemist, sest on mõeldud ainult alustavatele või siis tegevust jätkavatele äriühingute juhtidele.

«Töötuskindlustusmakseid tasuvad juhatuse liikmed peavad saama õiguse end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist. Hüvitist ei peaks aga saama isik, kes on ühtlasi äriühingu omanikuna võtnud jooksval majandusaastal omanikutulu,» ütles Oviir.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku viia tööturuteenuste ja –toetuste seadus kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et töötuskindlustusmakseid tasunud isikul on üldjuhul õigus saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvitist, kuid praegu ei laiene see õigus isikule, kes on äriühingu juhatuse liige.

Selline ebavõrdne kohtlemine pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu on lisaks põhiseadusele vastuolus ka riigi eesmärgiga arendada väikeettevõtlust, leidis õiguskantsler.

Justiitsministeeriumi pole siiamaani teinud samme juhatuse liikmele töötuskindlustushüvitise taastamiseks, vaid on hoopis välja pakkunud idee maksta selle asemel toetust alustava äriühingu juhatuse liikmele.

Uue toetuse kaudu saaks ministeeriumi hinnangul aidata just alustavaid ettevõtted, mis on ka riigi jaoks kõige olulisem. Alustavad ettevõtjad vajavad ministeeriumi hinnangul sageli tuge just sel põhjusel, et ettevõtjal on olemas rahalised vahendid äriühingu aluistamiseks, kuid ei pruugi olla piisavalt vahendeid endale juhatuse liikme tasu maksmiseks.

Justiitsministeeriumi hinnangul puudutaks kavandatav alustava äriühingu juhatuse liikme toetus ligikaudu tuhat inimest ja selle maksmiseks kuluks kokku hinnanguliselt 2,8 miljonit eurot.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL