Eesti miljardigarantiiks on vaja riigikogu luba

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Iirimaale – ent tulevikus võib-olla ka mõnele muule ELi riigile – antava rahaabi käendamisel Eesti poolt ei piisa valitsuse nõusolekust. Ühinemiseks Euroopa garantii­fondiga EFSF on vaja parlamendi poliitilist heakskiitu.
 



Tegelikult ei oskagi veel keegi öelda, kui suureks Eesti osalus Iirimaa abistamisel täpselt läheb. Rahandusministeerium avaldas esmaspäeval Eesti-poolse garantii maksimumsumma 12,4 miljardit krooni.

See puudutab aga EFSFi kogu mahtu ning Iirimaale plaanitav tugi moodustab sellest vaid teatud osa. Rahandusminister Jürgen Ligi teatas aga eile parlamendis hoopiski, et 12,4 miljardit on ka garantii kogumahu kohta väär arvestus.

Vaene jõukal abis

Seevastu on kindel, et osalemisest kõrvale hoida Eesti ei saa, ehkki Iirimaa on riik, kus ostujõu järgi kohandatud kogutoodang ühe elaniku kohta oli mullu umbes kaks korda Eesti omast suurem – seega, taas abistab vaene jõukat.

Samasugune küsimus kerkis tänavu Kreeka abipaketi heakskiitmisel, milles Slovakkia parlament keeldus osalemast. Tõsi, tegu oli teistsuguse abimehhanismiga ning EFSFis on Slovakkia juba kaasatud. Eesti aga Kreeka paketis ei osalenud, kuna euroalasse ei kuulunud.

«Euroala liikmele on osalemine EFSFis kohustus, mida Eesti täita kavatseb,» kinnitas eile Postimehele rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi ei ületa Eesti antavate garantiide kogumaht kahte miljardit krooni ning EFSFi osanike garantiid lähevad kasutusse või jõustuvad järk-järgult, mitte korraga.

Garantii andmine on igal juhul riigile võetav kohustus, mida ei saa teha ühe pastakatõmbega. Riigikontrolli finants­auditi peakontrolöri Ines Metsalu kinnitusel saab praegusel juhul kasutada analoogiat riigigarantii andmisega, mida käsitleb riigieelarve seadus. «Selle järgi antakse garantii riigikogu otsusega,» märkis Metsalu.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor (SDE) ütles, et Eesti riik ei saa parlamendi otsuseta endale garantiikohustusi võtta. Nestori hinnangul vajab riigieelarve raamseadus aga sel otstarbel muutmist.

Tema tõlgenduse järgi ei lubagi vastav paragrahv praegu midagi riigist väljapoole garanteerida. Kui seadus muudetud, saab valitsus tulla juba välja konkreetse eelnõuga EFSFi asjus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas (Reformierakond) leiab, et kuigi juriidilist analüüsi alles tehakse, tuleb EFSFi garantii andmist kindlasti vähemalt komisjonis arutada.

Rõivase sõnul on Eesti osakaal EFSFis võrreldes teiste riikidega miniatuurne, nagu ka meie suurus kogu eurotsooniga kõrvutades. Ta rõhutas, et tegu pole tagastamatu abiga, vaid EFSFi kaudu laenu garanteerimisega, ning laenu saaja Iirimaa võtab enesele tagasimaksekohustuse ja peab tasuma intresse.

Infot otsustamiseks vähe

«Eesti osaluse täpne suurus garantiis on veel spekulatiivne ja täpsetest arvudest rääkimine ei ole seega korrektne,» ütles Rõivas. Ta võrdles seda aga kohustusega tagada Eesti pankades asuvad hoiused ja märkis, et uus garantii on oluliselt väiksem.

Rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (Keskerakond) ütles, et lootus, et võetud kohustust ei tule kunagi täita, ei anna õigust garantii otsustamisel riigikogust mööda minna. Ta jäi ettevaatlikuks selles osas, kas Iirimaa toetamine on õigustatud, märkides, et ootab valitsuselt enam infot.

Teine keskerakondlasest rahanduskomisjoni liige Inara Lui­gas leiab samuti, et infot otsustamiseks on liiga vähe. «Milline on stsenaarium, kui tuleb hakata tegema reaalseid makseid? Me keegi ei tea asjade tegelikku olukorda, kuid võtame endale kohustusi.»

Samuti opositsiooni kuuluv Eiki Nestor ütles seevastu, et EFSFi garantiisse tuleb suhtuda kui Eesti majandust toetavasse tegevusse. «Selline olukord, et Eesti majandusel läheb hästi ja Euroopa majandusel halvasti, on võimatu.»

Rahandusministeeriumi andmeil on Iirimaa abiprogrammi kestus neli aastat ja eeldus on, et enne selle lõppu suudab riik ise turgudelt raha laenata ning EFSFi abiga laenatu tagastada.

Mis on EFSF

•    EFSF on tänavu juunis Luksemburgis asutatud ettevõte, mille eesmärk on tagada Euroopa rahaliidu finatsstabiilsust, võimaldades raskustesse sattunud liikmele ajutist toetust.

•    Selleks saab EFSF emiteerida võlakirju või muid instrumente, mis on tagatud euroala liikmesmaade garantiiga.

•    Eesti ei ole veel ELi garantiifondi EFSF liige, kuid on kohustatud selleks saama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles