TÄISMAHUS: EMT ja Elion kaovad ajalukku

Kokkuvõte
  • Ühise brändiga loodetakse siduda ettevõte lõplikult üheks tervikuks.
  • Telia Eesti kliendid saavad edaspidi otsest kasu TeliaSonera gruppi kuulumisest.
  • Kaabliühenduseta majapidamised saavad televisiooni ja interneti üle mobiilvõrgu.
Kadri Hansalu
Kadri Hansalu, majandusajakirjanik
:

Kuigi telekommunikatsiooniettevõte Eesti Telekom kuulub juba 2010. aasta algusest Rootsi kontsernile TeliaSonera, siis nüüd saab see selgeks ka igale kliendile. Ajaloo prügikasti kaovad eestimaised brändid EMT ja Elion ning kõiki teenuseid pakutakse juba tänasest Telia Eesti nime all. Jaanuarist ettevõtet juhtima toodud rootslase Dan Strömbergi sõnul on see firma jaoks uus algus väga mitmes mõttes.

Te valmistasite oma brändivahetust ette suure saladuskatte all. Miks nii?

Sest me tahaksime oma kliente üllatada. Lisaks brändivahetusele tahame anda signaali, et me astume suure sammu lähemale saamaks uue põlvkonna IT- ja telekomiettevõtteks.

Me liitsime EMT ja Elioni juba poolteist aastat tagasi, kuid nüüd loome tõeliselt ühtse ettevõtte. Lisaks toome turule ka kaks uut teenust. Meie eesmärk ei ole olla liidrid ainult klienditeeninduses, vaid ka innovatsioonis, kvaliteedis ja ühenduvuses. Me kombineerime parimad osad mobiili- ja lairibavõrgust ning saavutame selle, et meie teenuseid saab kasutada tehnoloogiast sõltumata.

Eesti Telekom ja eriti EMT olid väga tuntud eestimaised brändid. Ma arvan, et kõik mäletavad veel legendaarset lepatriinuga EMT logo. Kui nüüd saab brändiks Telia, siis saab kõigile lõplikult selgeks, et tegemist ei ole enam Eesti ettevõttega. Kas te ei karda, et kaotate sellega konkurentsieelise?

Ma tõesti ei usu seda. Ma ei näe seda niimoodi. Esiteks on kogu see äri lokaalne ja kohalolek on hädavajalik, aga telekommunikatsiooniäri on juba olemuselt rahvusvaheline, ja kui me kuulume TeliaSonera gruppi, siis miks me peaksime seda varjama?

Nüüd kui TeliaSonera on veidi oma strateegiat muutnud ja Euraasiast lahkunud, siis on fookus ka palju tugevamalt Skandinaavia ja Balti riikidel. Nii et saame rohkem ühendada seda, mida me teeme Eestis ja TeliaSonera grupis. Näiteks on Eesti nii riigina kui ka TeliaSonera ettevõttena teistest e-ühiskonna arengus palju ees. Nii et me saame siit viia mitmeid uusi teenuseid TeliaSonera gruppi ja seeläbi anda Eesti innovatsioonile hoopis uued mõõtmed.

Miks te valisite brändiks just Telia?

See on olnud tegelikult üsna pikk protsess, mis algas juba enne minu saabumist. Eelmine juhtkond hindas erinevaid nimesid ja valikuid, see oli ligi aasta kestnud protsess. Lõpuks leiti, et Telia on parim variant, sest me kasutame seda juba Rootsis ja Taanis ning seda on kerge hääldada ja kasutada. Lisaks näitab see, et klient saab kasutada meie teenuseid kõikjal Põhjamaades.

Nagu te juba vihjasite, siis toote koos brändiga turule ka paar täiesti uut teenust. Millised?

Kõigepealt hakkame pakkuma Põhjamaades ja Baltikumis uut mobiilandmeside rändlusteenust, mis tähendab, et kui sa oled Rootsis, Taanis, Norras, Leedus, Soomes või Lätis, ei maksa sa roaming'u eest midagi lisaks. Ehk siis maksad andmeside kasutamise eest neis riikides sama palju kui Eestis. Ma arvan, et see on klientidele ülisuur võit. Me kaotame sellega tegelikult riigipiirid. Ja andmeside tasu Eestis see ei tõsta.

Me loodame seeläbi kaotada inimeste ebakindluse meie teenuste kasutamisel välismaal ning muidugi loodame ka, et meie teenuseid kasutatakse seetõttu tulevikus rohkem. Praegu lülitavad inimesed sageli oma mobiiltelefoni välismaal suisa välja, kuna kardetakse üüratut arvet. Me saame sellise uuenduse teha tänu sellele, et meil on kõigis neis riikides oma võrk. See on üks suurde gruppi kuulumise eeliseid. Esimesena toodi see teenus turule Rootsis mullu detsembri keskel ja me usume, et selline saabki olema tulevik. Roaming on olnud pikalt pudelikael ja on telekomide mainet rikkunud.

Ja teine teenus?

Me hakkame pakkuma koduinternetti ja oma telepaketti MinuTV kõikidele kasutajatele vaatamata tehnoloogiast, ehk siis ka piirkondades, kus meil ei ole kaablit. Näiteks suvekodudes või kaugemates kohtades, kus meil on kehv kvaliteet. Nüüd saame seal pakkuda klientidele sama hinna ja kvaliteediga teenust nagu kaabliga. Nii et meie teenuseid saab kasutada vaatamata võrgule või tehnoloogiale, kuna me suudame kasutada mobiilivõrku koos lairibavõrguga. Ja loomulikult samamoodi saab endale ligipääsu ka kiirele piiranguta internetile.

Ning see on fikseeritud summa eest – 5 eurot tele ja 16 või 21 eurot interneti eest (viimane on koos TV-teenusega). Need on samad hinnad, mis kaabli puhul. Saame nüüd pakkuda oma teenuseid kõigile neile 150 000 leibkonnale, kellele varem olime pidanud oma teenuste osas «ei» ütlema. Minul endal on Rootsis suvekodu kohas, kuhu televisioon ei jõua, ning see on minu jaoks suur probleem, sest eelmises suvekodus olime televisiooni olemasoluga harjunud. Eesti on esimene riik, kus me seda teeme, ja ma usun, et me peaksimegi olema liidrid täiesti uute teenuste turuletoomisel.

Millised on suurimad väljakutsed, millega telekomiäris lähiaastatel tuleb rinda pista?

Kiirus. See on muutuse ja kiiruse äri, kus ei saa midagi iseenesestmõistetavalt võtta. Me peame olema muutustest ees ja kindlustama, et oleme piisavalt kiired võistlemaks nii traditsiooniliste tegijatega kui ka uute tulijatega. Minu arvates ei ole siin küsimus selles, et suur sööks ära väikse, vaid kiire sööb aeglase.

Samuti peame pakkuma alati teenuseid, mis annavad meie klientidele lisandväärtust. Muutus ise ei loo väärtust, aga kui suudad muutuda ja sellega klientidele väärtust luua, siis see on oluline.

Aga miks ikkagi tõi TeliaSonera teid Eesti üksuse uueks juhiks, kuigi kinnitati, et siin on kõik väga hästi?

Ma olen alates 2009. aastast töötanud välismaal ja minu soov oli jääda Balti riikidesse, kuna siin toimub nii palju. Eesti on siin muidugi särav täht. Küll väike riik, aga siin on suudetud arendada välja rahvusvahelise mainega teenused.

Kui rääkida Euroopas e-ühiskonnast, siis ei räägita Saksamaast või Prantsusmaast, vaid Eestist. Ma arvan, et on üsna loogiline, et kui on olnud üks juht väga palju aastaid, siis on hea vahel seda muuta. Hindan väga, mida Valdo (Kalm – toim) siin teinud on, aga aeg-ajalt on hea midagi muuta, sest see süstib organisatsiooni uut energiat ning teisi mõtteid. Nii et selleks mind siia toodi.

Võib öelda, et minu ülesanne on vajutada Ctrl+Alt+Delete ja teha ettevõttes väike restart, et me saaks areneda ühtse ettevõttena.

Olete viimastel aastatel üsna kiiresti ühest riigist teise liikunud. Kui kauaks te Eestisse plaanite jääda?

Ma jään nii kauaks, kui oleme muutunud tõeliseks uue põlvkonna ettevõtteks. Kas see võtab kaks ja pool või kolm ja pool aastat, vahet pole. Samas ma arvan, et see on hea, et ma ei pea midagi kaitsma. Kindlasti ma lahkun varem või hiljem, aga olen praegu siinolemisele pühendunud, mida näitab seegi, et võtsin siia kaasa ka oma perekonna.

Nii et 20 aastaks nagu Valdo Kalm te siiski jääda ei plaani?

(Naerab.) Ei, seda ma võin teile lubada, nii kauaks ma ei jää. Aga praegu olen keskendunud siin koos meeskonnaga hea töö tegemisele. Olen senini hämmingus sellest, mida siin näinud olen. Ma tõesti arvan, et Valdo tegi väga head tööd. Minu ülesanne on pigem viia see heast suurepäraseni. See ei ole sarnane Leedu või Läti olukorraga, kus meil oli enne minu tulekut suuri raskusi.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadeesti telekomtelia sonera
Samal teemal
Sisuturundus
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Mis toimub teres?
Viimased uudised
VideoKõik
LUGEMISSOOVITUS
MaaeluKõik
JuhtimineKõik
Firmablogid
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
TarbijaKõik
ReisKõik
Valuutakursid
USD
0,908 EUR
GBP
1,189 EUR
SEK
0,105 EUR
RUB
0,014 EUR
=
Kursid seisuga: 22.07.2016
PostimeesKõik
ArvamusKõik
MaailmKõik
TallinnKõik
Anna oma hääl!
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE