Michal: edasiste koondamiste vältimiseks tuleb maksustamist muuta
15. jaanuar 2016, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministri Kristen Michali sõnul tuleb madalast naftahinnast tingitud edasiste koondamiste vältimiseks energeetikasektoris kiirelt maksusüsteemi reformida, mis muudaks ressursitasud seotuks nafta maailmaturuhinnaga.
«Suhtleme tööalaselt pidevalt Eesti energeetikaettevõtetega, nädal tagasi kohtusime Ida–Virumaal nii Eesti Energia juhtide, kui VKG juhtidega ja külastasime kaevandust. Ka täna olen olnud ühenduses VKG juhi ja omanikega, kuidas sektorit ja seal töötavaid inimestele leevendada maailmaturu hinna negatiivset muutust. Eelmisel aastal tegime muudatused kavandamisreeglites, mis võimaldas luua uusi töökohti. Järgmine leevendusmeede võiks olla muutus maksustamises,» ütles Michal BNS-ile.
«Kehtiv maksukoormus ja -süsteem vajab kiiret muutust, arvestades ettevõtete elujõulisuse ning tööhõive säilitamise vajadust. Põhimõte peaks oleme lihtne – kui ettevõtetel on keerulisem, siis ka riik kogub vähem keskkonna ning ressursitasusid ning maailmaturu hinna tõustes on taas võimalik ka rohkem tasuda,» rääkis Michal.
Nafta ja sellest sõltuva põlevkiviõli maailmaturu hinna järsk langus ei võimalda VKG-l Kiviter tehnoloogia toodangut kasumlikult turule müüa ja seetõttu otsib ettevõte kõiki võimalusi enda pikemaajalise elujõulisuse säilitamiseks, rääkis minister. «Koondamine on kahtlemata maailmas toimuva ning maailmaturu hinnalanguse tagajärg Eestis.»
«Väga esialgse hinnangu järgi võiks öelda, et kui nafta maailmaturu hind püsib pikaajaliselt alla 30 dollari barrelist ei ole reaalne põlevkivisektorist ressursi- ega keskkonnatasusid koguda,» sõnas Michal. «Sellest lähtuvalt tuleks ka ressursi- ja keskkonnatasudele põrand seada, kui hind langeb madalale, siis vähenevad tasud samuti drastiliselt – näiteks 90 protsenti. Ning tänasele tasemele saab maksukoormus tagasi jõuda, kui nafta maailmaturu hind tõuseb üle 60 dollari barrelist.»
«Kindlasti on põlevkivisektoril märkimisväärne keskkonnamõju, kuid teisalt on põlevkivisektori säilimine Eesti majandusele ning Ida-Virumaa tööhõivele oluline, mistõttu pean õigeks ka keskkonnatasude alandamist ja ressursitasu sidumist põlevkivitoodete lõpptoote hindadega,» lisas ta.
MKM jätkab samuti tööstusalade arendamist Ida-Virumaal, tagades seeläbi uute välisinvesteeringute lisandumise piirkonda, millega kaasnevad uued töökohad, ütles Michal. «Tänaseks on välja arendatud Narva Logistika-ja Tööstuspargi 70-hektarine esimene etapp ning Jõhvi Logistika ja Äripargi 45-hektarine esimene etapp. Kokku on tänaseks riik ja SAIVTA investeeringud tööstusalade arendamisesse 4,5 miljonit eurot ning Narva Logistika-ja Tööstusparkki asunud ettevõtete investeeringud kokku umbes 42 miljonit eurot. »
Narva Logistika-ja Tööstuspargis on praegu 250 töökohta ja see arv kasvab igapäevaselt, lisaks on läbi inkubaatori lisandunud samapalju, rääkis minister. «Aasta lõpus on Narvas hinnanguliselt juures 350 uut töökohta ning aastaks 2019 on planeeritud luua kokku umbes 4400 töökohta. Sel aastal investeerib riik Ida-Viru tööstuspargi arengusse täiendavalt 700 000 eurot mille eesmärk on tööstusalade taristu väljeehitamine just Kohtla-Järvel ja Kiviõlis.»
«Lisaks loob Vabariigi Valitsuse eile õhtul tehtud otsus elektrituru seaduse põhimõtete toetamisel lubada Eesti energeetika ettevõtetel osaleda statistikakaubanduses võimaluse enam kui 2300 uue töökoha tekkeks metsandussektoris, millest suur osa tekib Ida–Virumaal ning lähipiirkonnas. Statistikakaubanduses esimeste tehingute sõlmimiseni püüab Eesti Vabariik jõuda järgmise aasta algupoolel,» rääkis Michal.
Viru Keemia Grupp teatas reede hommikul, et koondab nafta jätkuva märkimisväärse hinnalanguse tõttu ligi 500 inimest. Peale koondamisi jääb ettevõttes tööle 1500 inimest.